Samas 2016. aasta sügisel koalitsioonil kavas olnud ettevõtteid puudutavate tulumaksumuudatuste menetlemine lükati edasi, ennekõike ebapiisava ettevalmistuse tõttu. Tänavu kevadeks on selgust mõnevõrra rohkem. Järgnevalt on toodud lühikokkuvõte, mida uut on 2017–2018 aastal veel oodata.

Värsked muudatused õigusaktides

• Laiendatakse avalikult kättesaadavate andmete ringi – maksuhalduri veebilehel avalikustatakse töötamise registri andmetel iga ettevõtte kohta töötajate arv ning kvartalis deklareeritud käibemaksusumma.
• Määratletakse täpsemalt maksuhalduri õigused vaatluse läbiviimisel siis, kui vaadeldakse vallasasja (nt sõiduauto), mis asub vaatluse hetkel väljaspool maksukohustuslase majandustegevuse asukohta, ja kui vaadeldakse vara, mis on kolmanda isiku omandis või valduses.
• Maksuvõla ajatamine muutub senisest paindlikumaks, st taotleda saab ka teadaoleva eesseisva tähtajaga maksukohustuse ajatamist – see lihtsustab ettevõtjale maksuvõla ajatamise administreerimist. Samas tekib maksuhalduril õigus tühistada maksuvõla tasumise ajatamine olukorras, kui maksudeklaratsioonid jäetakse tähtaegselt esitamata.
• Sideettevõtjatel tekib kohustus maksuhalduri nõudmisel edastada teavet maksumaksja sideteenuste eest esitatud arvete kohta.

• Alates 1. jaanuarist 2012 äriühingutele väljastatud eelotsuste infot hakatakse vahetama nende riikide maksuhalduritega, millega Eestil on sõlmitud maksuleping (esmane andmete edastamine 2017. aasta lõpuks).
• Riikidepõhise aruandlusega (CbCR – country by country reporting)  pannakse üle 750 miljoni euro konsolideeritud aastakäivet teenivatele suurkontsernidele kohustus esitada maksuhaldurile igal aastal kontserniülene aruanne tulumaksukohustuse, kasumi, osa- või aktsiakapitali, materiaalse vara, tegevusalade ja töötajate kohta. Aruandekohustuslik üksus on üldreeglina kontserni emaettevõte või muu kontserni määratud aruandekohustuslik üksus. Eestis esitab selline üksus maksuhaldurile riikidepõhise aruande 2016 majandusaastat puudutavate andmete kohta hiljemalt 2017. aasta lõpuks.

Värsked eelnõud

Rahandusministeerium on algatanud eelnõu, mille eesmärk on muuta osalusoptsioonide maksuvabastust paindlikumaks, samuti luua tööandjale maksusoodustus olukorras, kus töötajad peavad tööülesandeid täitma elukohast eemal viibides. Eelnõu jõustumise tähtaeg on 1. juulil 2017.

Muudatused optsioonide maksustamisel

• Optsiooni alusvara muutumise korral arvestatakse nimetatud tähtaega esialgse optsiooni andmisest arvates.
• Vähemalt kolmeaastase optsioonilepingu korral saab ettevõtte varasema täieliku müügi hetkeks väljateenitud optsioonid realiseerida maksuvabalt.
• Võimalike pettuste vältimiseks tuleb edaspidi sõlmitud optsioonilepingud edastada maksuhaldurile (v.a notariaalselt või digitaalselt allkirjastatud optsioonilepingud).

Muudatused töötajate eluasemekulude ning transpordikulude katmise maksustamisel

• Eelnõu võimaldab tööandjal katta töötajate majutuskulud eeldusel, et majutus on vajalik ettevõtluseks, kulud ei ületa seadusega kehtestatud piirmäärasid, töötaja elukoht on vähemalt 50 km kaugusel töökoha asula piirist ja tal ei ole oma tööpiirkonnas eluaset.
• Lisaks ei käsitleta tööandja kulutusi töötajate transpordile erisoodustusena, kui transport on korraldatud M2- või M3-kategooria sõidukiga (buss).
• Tööandja võib edaspidi hüvitada töötajale maksuvabalt transpordikulud samadel tingimustel (töötaja elukoht vähemalt 50 km kaugusel töökoha asula piirist ning seotud tööandja ettevõtlusvajadustega).

Valitsus otsustas 16. märtsi 2017 istungil heaks kiita rahandusministeeriumi eelnõu, mille eesmärk on  lihtsustada ettevõtete sõiduautode eratarbeks kasutamise maksustamist. Eelnõu jõustumise tähtaeg on 1. jaanuar 2018.

Üheaegselt nii ettevõtluses kui ka eraotstarbel kasutatavate sõiduautode kohta ei saa edaspidi enam sõidupäevikut pidada

• Seni kehtinud maksimaalne piirmäär 256 eurot kuus sõiduauto koha asendati auto võimsusest sõltuva arvestusega ning otsustati määrata kilovati hinnaks 1,96 eurot. Seega kujuneb erisoodustuse maksukohustuseks ehk tulu- ja sotsiaalmaksuks 1,3 eurot ühe kilovati kohta kuus. 
• Uue süsteemi järgi on maksukohustus praeguse erisoodustuse fikseeritud määraga võrreldes madalam keskmise ning väiksema võimsusega autode puhul. Need moodustavad ettevõtte sõiduautodest ligikaudu 70%. Sõiduautode puhul, mis on vanemad kui viis aastat, kehtestatakse erisoodustuse hinnaks 75% kilovatipõhise arvestuse alusel arvutatud maksubaasist. 
• Kui tööandja on sõiduki isikliku kasutuse ära keelanud ning soovib seda tõendada, võib soovi korral ka edaspidi pidada sõiduauto kohta detailset arvestust või kasutada muud maksuhalduri aktsepteeritud tõendamisviisi erasõitude puudumise kohta.
• Sõiduautode puhul, mis on tööandja otsusega isiklikus kasutuses keelatud ning autode puhul, mis on avalikus sektoris kasutusel üksnes ametisõitudeks, on vajalik teha liiklusregistri kandesse sõiduauto kasutuse eristamiseks vastav märge. 

Uued plaanid

Rahandusministeerium on avalikustanud töödokumendi, millega on valitsusele tehtud ettepanekuid, millistel tingimustel muuta tulumaksuseadust, et motiveerida ülekapitaliseeritud äriühinguid regulaarselt kasumit jaotama ja kuidas piirata kasumi laenudena välja viimist.

Pärast valitsuse otsuseid valmistab rahandusministeerium ette seaduse eelnõu(d), eesmärgiga jõustada muudatused alates 1. jaanuarist 2018.  

Äriühingu regulaarsete dividendide 14% soodusmäär

• Esialgne ettepanek on rakendada 14% soodusmäära kasumi osale, mis ei ületa ettevõtte eelneva kolme aasta Eestis maksustamisele kuulunud jaotatud kasumi keskmist (st vabastusmeetodi alusel mittemaksustatavat kasumit ei võeta soodusmäära arvestusse). Esialgu on aga ebaselge, kas esimene aasta, mis läheks keskmise arvestusse, saab olema 2017 või 2018.
• Seega tulevikus jaotuks kasumite maksustamine äriühingute tasandil kolme kategooriasse:
  • Kuni kolme aasta keskmise piirmäärani 14%-ga.
  • Piirmäära ületavalt kasumi osalt 20%-ga.
  • Edasimakstavalt kasumilt vabastusmeetodi tingimustel 0%-ga.
• Selleks, et minimiseerida „dividendipalga“ maksmist, on tehtud ettepanek 14% soodusmäära rakendumisel maksustada residendist/mitteresidendist füüsilistele isikutele väljamakstavaid dividende täiendava 7%-lise tulumaksumääraga. Tehniliselt toimuks see läbi tulumaksu kinnipidamise, mis jätaks efektiivse tulumaksumäära residendist füüsiliste isikute tasandil samaks. Mitteresidendist füüsilistele isikutele võib tulumaksu kinnipidamine 7% ulatuses sõltuvalt riigist kasulikuks (mahaarvatavaks) osutuda, kui neil asukohariigis vabastusmeetodit ei rakendu. Standardse 20%-lise ettevõtte tulumaksumäära rakendumisel kellelegi täiendavat kinnipeetavat tulumaksu ei rakendata.

• Nimetatud eesmärgil peetakse esialgu kõige otstarbekamaks nn panditulumaksu rakendumist, mida makstakse 20% ettevõtte tulumaksumääraga n-ö tagatiseks, kui äriühingu poolt antud  laenude kogusumma ületab ema- ja sidusettevõttele antud laenude piirmäära (st ülevalt alla laenamist ei piirata). Maksuvaba piirmäär võrdub laenuandja kapitali tehtud (rahalised/mitterahalised) sissemaksete ja laenuandja poolt võetud laenude summaga kokku.
• Kui laen tagastatakse ettenähtud perioodi (praeguse plaani järgi kaks aastat) jooksul, siis tagastatakse makstud panditulumaks maksumaksja ettemaksukontole.
• Kui laenu selle perioodi jooksul ei tagastata, siis muutub nn panditulumaks lõplikuks kuluks, mida riigilt tagasi küsida ei saa.
• Praeguse käsitluse korral läheks piirangu alla ka kontsernikonto kaudu rahade juhtimine/laenamine.