Kokkuvõte
Etteruttavalt olgu öeldud, et tarbijate olukorda KAVS otseselt ei mõjuta, kuivõrd tarbijate õiguste kaitsenormid olid kehtestatud juba varem (nt võlaõigusseaduses tarbijakrediidisätted). KAVS mõjutab tarbijate olukorda kaudses mõttes sel viisil, et korrastab finantskeskkonda, muutes seda usaldusväärsemaks ja läbipaistvamaks ning vähendades nn halle alasid, kuhu riikliku järelevalve silmad ei vaata. Arvestades, et KAVS regulatsioon järgib üldjoontes Euroopa Liidus seni rakendatud finantsregulatsiooni rangeid põhijooni, võib märkida, et nn start-up periood pangavälise või nt eraisikute (P2P) laenudevahenduse valdkondades on suuresti möödas.
Miks?
Seletuskirjas on toodud kolm rühma ajendeid KAVS-i kehtestamiseks: vajadus võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/17/EL elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta, 20.03.2014 sõlmitud nn kevadkoalitsioonileppega valitsuse moodustanud erakondade poolt võetud kohustus „võtta tarbijate kaitseks ja vastustundetu laenamise piiramiseks“ kiirlaenufirmade tegevus rangema kontrolli alla ning sellest tulevalt läbiviidud analüüside soovitused.
Kes?
KAVS reguleerib detailselt nende ettevõtjate tegevust, kes olemata krediidiasutus (pank), annavad või vahendavad tarbijatele krediiti või osutavad vastavat nõustamisteenust (krediidinõustajad). Krediit on KAVS-i tähenduses eelkõige majandusliku sisuga mõiste ja tähistab krediidilepingute sõlmimist VÕS-i mõistes, tasulist maksetähtpäeva edasilükkamist, liisingut või muud abi finantseerimisel, sealhulgas krediidilepingute sõlmimist ja selleks vajalike toimingute tegemine oma nimel ja arvel . Krediiti võib anda krediidiandjana või hüpoteekkrediidiandjana (elamukinnisvara tagatisel) või vahendada krediidivahendajana või hüpoteekkrediidivahendajana. Krediidiandjad ja –vahendajad, s.h. krediidinõustajad vajavad edaspidi tegevusluba. Lisaks kehtestab KAVS rea nõudeid ka krediidiagentidele, kes küll tegevusluba ei vaja, kuid kes peavad olema kantud Finantsinspektsiooni poolt peetavasse krediidiagentide nimekirja.
Mis?
Sarnaselt teistele finantseerimisasutustele, kehtestab KAVS krediidiandjatele ja –vahendajatele osalus- ja kapitalinõuded, nõuded juhtimisele, organisatsioonile ja töötajatele, tegevusnõuded (vastutuskindlustus, varade eraldatus, aruandlus- ja auditeerimiskohustus jm), piiriülese tegevuse alused ning riikliku järelevalve (teostab Finantsinspektsioon) ja vastutuse alused.
Millal?
Krediidiandjad ja –vahendajad peavad viima oma tegevuse KAVS-iga kooskõlla 21. märtsiks 2016. a.
Sten Veidebaum,
vandeadvokaat,
