Siiski on mõned olulised aspektid, mida käenduslepingu sõlmimisel tasub silmas pidada.
Võlaõigusseadus ütleb, et käendusleping on selline leping, millega käendaja kohustub kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
Käendus on üks enam levinud viise tagada kindlustunne laenuandjale selles, et laen saab täies ulatuses tagasi makstud ka siis, kui laenusaajal tekivad makseraskused. Lisaks laenusuhetele kasutatakse käendust tihti ka müügi olukorras, kus müüdud kaup antakse ostjale üle enne müügihinna tasumist (koos arvega) ja müüja soovib kindlust selles, et ta kauba eest kokkulepitud hinna reaalselt kätte saab.
Müügilepingute puhul on käendus eriti levinud olukorras, kus ostjaks on ettevõte ja kaubale läheb järgi juhatuse liige. Kui müüjal ja ostjal varasem kokkupuude puudub, ei lükku müük edasi arve tasumiseni, vaid juhatuse liige saab kauba kohe kätte ja annab käenduslepingu sõlmimisega müüjale kindlustunde, et arve saab täies ulatuses tasutud.
Käenduslepingu sõlmimisel tuleb arvestada sellega, et kui käendajaks on füüsiline isik, siis tuleb käendusleping sõlmida kirjalikult. Kui käenduslepingut kirjalikult ei vormistata, siis ei ole leping veel automaatselt tühine. Näiteks kui käendaja võlausaldajale võla tasub, ei saa käendaja hiljem raha tagasi nõuda, väites, et käendusleping ei olnud kirjalikult sõlmitud.
Siiski peab võlausaldaja arvestama, et kui füüsilisest isikust käendajaga ei ole lepingut kirjalikult sõlmitud, võib käendaja keelduda võla tasumisest. Kui teise isiku eest võla tasumine päevakorrale kerkib, siis otsitakse abi õigusnõustajalt ja saadaks oma õigustest parem ülevaade.
Oluline on arvestada sellega, et kirjaliku vorminõude järgimiseks ei piisa lihtsalt e-kirjade vahetamisest. Kirjaliku vorminõude järgimiseks tuleb leping allkirjastada füüsiliselt või digitaalselt.
Käenduslepingu sõlmimisel eksitakse sagedasti selle vastu, et lepingus jääb märkimata käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma. Sellisel juhul on käendusleping tühine, mis tähendab, et käendusleping ei anna võlausaldajale soovitud kindlust raha laekumise osas. Isegi kui käendaja ei tea käenduslepingu tühisusest ja on juba võla katteks raha maksnud, võib käendaja tasutud raha hiljem tagasi küsida.
Käendaja maksimumsumma määramisel võiks arvestada sellega, et arve tasumisega viivitamine võib tekitada täiendavaid rahalisi kohustusi, eelkõige võla sissenõudmise kulude ja viivise näol. Seetõttu on soovitatav käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma määrata suurem, kui see on arve või rahaline kohustus, mille tõttu käendusleping üldse sõlmitakse.
