Hea tava aitab kaasa, et valdkondlik ekspertteave oleks kättesaadav ja ametnike koolitustegevuse põhimõtted läbipaistvad.„Riik peab hea seisma, et teave uutest seadustest ja arengukavadest oleks avalikkusele kättesaadav,“ ütles eetikanõukogu esimees Heiki Sibul.
„Hea tava suunab asutusi oma koolitustegevust läbipaistvamalt korraldama ja asutusesiseseid põhimõtteid koostama. Samuti pakub see lahendusi olukordadeks, kus koolitusnõudlus ületab asutuse võimalusi koolitust ise läbi viia ja asutuseväliseid koolitajaid napib.“
Hea tava sisaldab soovitusi erineva suunitlusega koolituste süsteemseks korraldamiseks. Lisaks konkreetsetele näidetele ja soovitustele, kuidas erinevat liiki koolituste puhul toimida, kirjeldab hea tava ka avaliku teenistuse seaduse õiguslikku raamistikku. Koolituste läbiviimisel tuleb arvestada ka ametniku eetikakoodeksiga ning pidada silmas, et ei tekiks vastuolu ametniku erahuvide ning ametikohustuste vahel.
Hea tava eristab ametijuhendijärgset, lisaülesandena toimuvat ja töövälist koolitust. Ametijuhendijärgne koolitamine toimub reeglina töötasu sees. Täiendava ülesandena toimuvad koolitused ei ole asutuse koolituskavva planeeritud. Sel juhul tuleb hinnata lektorina osalemise põhjendatust ja vältida ametniku topelttasustamist ehk samaaegset tasu põhitöö ja lektorina esinemise eest. Ametikohavälised koolitused keskenduvad töövälistele teemadele. Ametnik peab sellistest koolitustest asutuse juhti kirjalikult teavitama. Juhil on võimalik kõrvaltegevus keelata juhul, kui koormuse tõttu kannatab ametniku põhitöö või tegevus kahjustab asutuse mainet.
Ametnikueetika nõukogu on rahandusministeeriumi juures tegutsev sõltumatu valitsuskomisjon, kelle ülesandeks on ametnike põhiväärtuste ja ametnikueetika tugevdamine. Eetikanõukogu olulisimad ülesanded on uue eetikakoodeksi väljatöötamine ja rakendamine, eetikavaldkonna juhendite koostamine ja üksiküsimuste lahendamine.
Heakskiidetud tava saab lugeda siit.
