Ellex Raidla vandeadvokaat Toomas Vaheri sõnul võib riigieelarvest kogujate sotsiaalmaksu arvelt pensionisambasse tasutud 4-protsendise osa väljamaksmine olla vastuolus võrdsuspõhiõigusega, sest toob kaasa teise sambaga mitteliitunud isikute ebavõrdse kohtlemise, teatas FinanceEstonia.

Soraineni partner ja vandeadvokaat Allar Jõks lisas, et ohus on ka teises sambas kogumist jätkata soovijate omandipõhiõigus. "Kui reformi tulemusel peaks pensionifondidest lühikese aja jooksul raha välja võtma suur hulk inimesi, saavad esimesed lahkujad fondi osakud lunastada mõistlikel tingimustel, järjekorras järgmised ning viimased jäävad aga ebalikviidsete investeeringute sunnitud odavmüügi tõttu ebasoodsasse olukorda," ütles Jõks pressiteates.

Lisaks võib Vaheri sõnul teisest sambast esialgu välja võetava summa piiramine 10 000 euro tasemele rikkuda võrdsuspõhiõigust, sest kõiki sambast lahkujaid tuleks kohelda võrdselt. "Kuivõrd teisest sambast väljumise tulemusel võib muutuda inimeste sambas olevate vahendite väärtus, tuleks võimaliku võrdsuspõhiõiguse riibega kindlasti arvestada," rääkis ta. Ka Jõks kinnitas sama.

Jõks tõi lisaks välja riski sotsiaalsele põhiõigusele. "Sõltuvalt teisest sambast lahkujate osakaalust võib pensionifondide tootlikkus väheneda kriitilise piirini, mille tulemusena ei suuda teine sammas koos riikliku esimese sambaga tagada teise sambasse jääjatele põhiseaduses ette nähtud sotsiaalseid õigusi."

Ta lisas, et kogumispensioni vabatahtlikuks muutmise korral tuleb hinnata piisavalt põhiseaduses sätestatud üldise sotsiaalse põhiõiguse tagatust, ent tema sõnul eelnõu seletuskiri sellist analüüsi ei sisalda.

Soraineni analüüsi kohaselt ei pruugi ka planeeritavate lahenduste elluviimiseks jääv aeg seaduse jõustumise ning eeldatavate väljamaksete tegemise vahel olla mõistlikult piisav ajaperiood kohanemiseks.

FinanceEstonia teatel on mõlemad õiguslikud analüüsid koostatud neutraalsena ega hinda pensionireformi kui sellise vajalikkust või riigi tehtavaid poliitilisi valikuid, vaid lähtuvad juriidilisest vaatenurgast. Lisaks on mõlemal juhul analüüsitud vaid kogumispensioni vabatahtlikuks muutmise ja raha välja võtmisega seotud aspektide vastavust põhiseadusega.

Pensionireformi jõustudes muutub teise pensionisambaga liitumine ja sealt lahkumine kõigile vabatahtlikuks – selleks tuleb esitada vastav avaldus pensionikeskusele või pangale. Teise samba sissemaksed saab peatada, jättes seni kogutud raha pensionifondi, kus seda edasi investeeritakse.

Valdav osa muudatustest on praeguste plaanide järgi kavandatud rakenduma 2021. aasta jaanuaris, kuid avaldusi teise sambaga liitumiseks või sealt lahkumiseks saaks muudatuste jõustumise järel hakata esitama 2020. aasta suvel.