Olerexi väitel toimus kolmapäeval nende kontoris kohtumine keskkonnaameti esindajatega, kellele selgitati täiendavalt Olerexi poolt Eestisse imporditud kütusepartiide päritolu ja anti veelkord võimalus tutvuda sellega seotud dokumentatsiooniga.
Keskkonnaamet on meile kinnitanud, et antud selgitused on ammendavad. Prokurör Raudsepp, keda ajakirjandus täna tsiteerib, ei ole meile oma väljaütlemiste sisulist poolt selgitanud. Teisalt on mitmelt poolt vihjatud, et tegemist võib olla Eesti kütuseturu liidri vastu suunatud infooperatsiooniga,
teatas Olerex eile pärastlõunal.
"Eksitavate süüdistuste ümbelükkamiseks on meie ja ka keskkonnaameti käsutuses kogu vajalik informatsioon. Jätkame kütuse importi Eestisse kõigi meie lepinguliste tarnijate kaudu. Eesti kütuseturg on jätkuvalt stabiilne ja hästi varustatud," kinnitas Olerex.
Keskkriminaalpolitsei (KKP) ja keskkonnaamet uurivad alustatud kriminaalmenetluse käigus, kas AS Olerex on esitanud maksu- ja tolliametile teadlikult valeandmeid, eesmärgiga vabaneda vedelkütuse seadusest tulenevast biokütuse nõude täitmisest.
Vedelkütuse seaduse järgi on kütusemüüjal kohustus tagada, et aasta jooksul tarbijale müüdud fossiilsest kütusest vähemalt 7,5 protsenti on taastuvenergial põhinev kütus ehk biokütus. Keskkonnamet tuvastas eelmise aasta suvel, et Olerexil ei ole tõenäoliselt võimalik kalendriaasta jooksul seda nõuet edukalt täita. Keskkonnaamet teavitas ettevõtet sellest korduvalt. Sellele vaatamata oli 2022. aasta 20. detsembri seisuga Olerexil biokütuse nõude täitmise maht vaid ligi 1 protsent.
Mullu 30. detsembril saabus Eestisse tanker, mille lastiks olnud Olerexi kütusest võttis maksu- ja tolliamet proovi. Proovi põhjal tuvastati, et tegemist on tavalise talvise diiselkütusega. Kaks nädalat hiljem esitas Olerex maksu- ja tolliametile andmed, et tankeriga toodi taastuvtoorainel põhinevat biokütust HVO, mis oleks taganud Olerexi biokütuse nõude täitmise 7,51 protsendi ulatuses.
Praegu ei ole kellelegi kahtlustust esitatud ja uurijad koguvad tõendeid, mille alusel on võimalik tuvastada, kas, kelle korraldusel ja miks ettevõte valeandmeid esitas.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokurör Gerd Raudsepp ütles, et kogutud tõendid viitavad, et Olerex on esitanud valeandmeid, kuid teo täpsemad asjaolud vajavad kriminaalmenetluses selgitamist.
„Meil on alust arvata, et Olerex soovis näidata, et nad on aasta eelviimasel päeval saabunud kütusega täitnud biokütuse nõude, kuid kogutud tõendite põhjal on tekkinud kahtlus, et selle kohta on esitatud valeandmeid. Kui see osutub tõeseks, on tegemist kuriteoga. Kuna ettevõtet oli korduvalt hoiatatud, oli Olerex teadlik, et nõude täitmata jätmisel võib neid oodata kuni 10 miljoni euro suurune trahv. Valeandmete esitamise motiiv võis seega olla võimaliku trahvi vältimine, kuid kontrollime seda kriminaalmenetluses,“ ütles Raudsepp.
Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra sõnul väärivad võimalikud keskkonnakuriteod tõsist tähelepanu, sest rikuvad kõigi ühist vara: head elukeskkonda. "Sellepärast tuleb iga niisugust kahtlust põhjalikult kontrollida,“ ütles Vakra. „Biokütuse nõude eesmärk pole vähem ega rohkem kui kliimamuutuste leevendamine. Just suured ettevõtted, need, kes fossiilkütuste müügilt teenivad, võlgnevad ühiskonnale panuse keskkonnasõbralikumate lahenduste rakendamiseks. Selle kohustuse eiramine tuleks meie kõigi tuleviku elukvaliteedi arvelt ja oleks ebaõiglane nii konkurentide, tarbijate kui kogu ühiskonna suhtes,“ rõhutas Vakra.
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Leho Laur selgitas, et politsei jaoks on oluline ausa majanduskeskkonna ning kõigile turuosalistele võrdsete tingimuste tagamine. „Kui õhus on võimalus, et keegi on endale konkurentidega võrreldes ebaausal teel eelise saanud, on meie kohustus selliseid kahtlusi kontrollida. Ebaausate võtetega saavutatud konkurentsieelisest kaotavad vahetult teised turuosalised, kuid lõpuks jõuavad mõjud ka tarbijateni, kui seetõttu peaksid ausad kaupmehed turult lahkuma. Antud juhul – kuna biokütuse nõude on kehtestanud Euroopa Liit – võib selline rikkumine tuua kaasa ka sanktsioonid, mille kulud kanduksid päeva lõpuks kõigi maksumaksjateni,“ sõnas Laur.
Kriminaalmenetlust viivad läbi keskkriminaalpolitsei ja keskkonnaamet Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtimisel.
