Riigikohus otsustas, et jäätmeseaduse uued seadused ei riiva kohalike omavalitsuste enesekorraldusõigust ning seetõttu ei saa omavalitsused ega volitatud mittetulundusühingud enam määrata jäätmekäitluse teenustasu hinda.
13 omavalitsust taotlesid riigikohtult seadusemuudatuse peatamist, millega oleks saanud omavalitsuse territooriumil olla ainsaks jäätmekäitlejaks omavalitsus või selle mittetulundusühing. Omavalitsused soovisid õigust otsustada selle üle, milline on parim viis nende territooriumil elanikkonna suurust arvestades jäätmevedu korraldada.
Omavalitsuste soovi vastu oli valitsus ning jäätmekäitlejate liit.
Omavalitsusüksustel säilib õigus korraldada konkurss leidmaks jäätmeveoteenuse osutaja, millega jäätmetekitaja saab arveldada teenustasu hinna alusel, mis kujuneb vastavalt konkurentsile. Samuti on omavalitsusüksustel jätkuvalt õigus määrata konkurssi korraldamata jäätmekäitluskohaks ka juba rajatud jäätmekäitluskeskusi, teatas riigikohus.
Riigikohus otsustas, et jäätmehooldus on küll omavalitsuste ülesanne, kuid seda tuleb täita järgides seadusi. Erinevalt jäätmekäitluse üksikasjadesse puutuvatest regulatsioonidest, on ettevõtlus- ja lepinguvabaduse riiklike piirangute kehtestamine ja muutmine seadusandja pädevuses ega kuulu omavalitsuste enesekorraldusõiguse kaitsealasse.
Riigikohus jättis otsusega omavalitsusüksuste taotlused jäätmeseaduse muutmise seaduse osas rahuldamata, kuid tunnistas jäätmekäitluseks loodud mittetulundusühingu õigust taotleda riigilt kahju hüvitamist.
