Eelkõige jäävad ajale jalgu nii määratud ehitusmaht kui ka krundi kasutamise sihtotstarbed. Just viimane on kõige tülikam osa määratud ehitusõigusest, kuna selle taha takerduvad plaanid krundile ja hoonele teist funktsiooni ette näha.
Päästerõngas – EHS § 27
Ehitusseadustiku (EHS) koostamise protsessis lisatigi EHSi eelnõusse sisse paragrahv (§ 27), mis võimaldaks projekteerimistingimustega muuta kehtivat detailplaneeringut, kui planeeringu kehtestamisest on möödas üle viie aasta ning ilmneb uusi asjaolusid, mille tõttu ei ole võimalik kehtivat planeeringut enam järgida.
Ettepaneku eesmärk oli võimaldada väiksemaid muudatusi planeeringualal ilma selleks uut detailplaneeringut koostamata. Pakutud sõnastus oleks võimaldanud muuhulgas piiramatult muuta detailplaneeringus määratud krundi kasutamise sihtotstarvet.
Riigikogu menetluses EHS §’i 27 sõnastust muudeti ning vastuvõetud versiooni kohaselt võib täpsustada projekteerimistingimustega hoone kasutamise otstarvet, sealhulgas võib täpsustada elamu või büroohoone kasutusotstarvete aluseks oleva krundi kasutamise sihtotstarvete osakaalu, kui vastavad sihtotstarbed on mõlemad varasemalt detailplaneeringus ette nähtud.
Muus osas võimaldab EHS § 27 täpsustada veel ka hoonestusala tingimusi, sealhulgas hoonestusala suurendamist, vähendamist, keeramist või nihutamist, kuid mitte rohkem kui 10 protsendi ulatuses esialgsest lahendusest; kõrguse ja vajaduse korral sügavuse muutmist, kuid mitte rohkem kui 10 protsendi ulatuses esialgsest lahendusest; arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke tingimusi; krundijaotust jms.
Projekteerimistingimustega sihtotstarbe muutmise kitsendamise eesmärgiks oli seadusandja sõnul soov kaitsta korteriomanike õigusi, kelle korterelamus seni büroopindu ei ole. Seletuskirja kohaselt: „võimalik muudatus nende pindade omavahelises osakaalus häirib eelduslikult vähem isikute igapäevast elu võrreldes olukorraga, kui oleks tegemist 100 % kortermaja või ärihoonega.“
Seega, ei võimalda EHS § 27 detailplaneeringus 100%lise elamumaana määratletud krundil korterelamusse väikest kodukontorit või keldrisse juuksuritöökoda.
Kuid kas tõesti on 100%lise elamumaa puhul 5 % ärimaa otstarbe lisamine tõsisem riive kui näiteks 95 %-5% elamu-ärimaa muutmine 5 % – 95% elamu-ärimaaks?
Lihtsamad lahendused
Kehtiva detailplaneeringu lahendusest vabaneda on võimalik kahel moel: läbi uue detailplaneeringu koostamise menetluse ja kehtiva planeeringu kehtetuks tunnistamise abil.
Kehtivast õigusest ei tulene detailplaneeringu koostamise kohustust juhul, kui soovitakse muuta ainuüksi kinnistu sihtotstarvet. PlanS § 3 lg’s 2 on välja toodud alused, mil detailplaneeringu koostamine on kohustuslik, sihtotstarbe muutmine ei ole üks neist. Seega, on ülimalt ebaökonoomne läbi viia uue detailplaneeringu koostamise menetlus ainuüksi sihtotstarbe muutmiseks kui mitte mingit ehitustegevust ei kavandata.
Julgemad kohalikud omavalitsused on lahendanud küsimuse seni kehtiva detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega, mille järgselt katastriüksuse sihtotstarbe määramise aluseks on üldplaneering ning ehitus- või kasutusluba.
Igasugust planeeringute kehtetuks tunnistamiste ja planeeringuid muutvate projekteerimistingimuste andmise menetlusi annaks vältida detailplaneeringutele kehtivusaja määramisega. Kahju, et uues seaduses selleks õiguslikku alust ei sätestatud.
Liisa Linna osales Teenusmajanduse Koja nimel ehitusseadustiku välja töötamisel.
