Kaasuse kireldus:
Auhinnatud artikkel viitas poliitikule kui valetajale seaduse vastuvõtmisel ja grupeeringu liikmele, kes kasutas seadusest tulenevaid kaheldavaid õiguslikke võimalusi. Ekspertiis tuvastas, et grupeering tähendas artiklis kuritegeliku rühmitust. Artikli kommentaarides nimetati poliitikut pätiks. Poliitik pöördus kohtusse nõudega hüvitada moraalne kahju.
Meediaväljaanne väitis vastu, et poliitik on kohustatud taluma provokatiivset ja ründavat kriitikat, mis ei ületa sünduse piire ning viitas arvukale rahvusvahelisele kohtupraktikale. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIÕK) lahendis Gutiérrez Suarez vs. Hispaania, nr. 16023/07, 01.06.2010, § 6, § 37 jj. on leitud, et kuna artiklis välisriigi kuninga seotusest uimastiäriga kasutati kättesaadavat informatsiooni ning avaldamine oli heausksne, ei ületatud väljendusvabaduse piire.
Lahendus:
Kohtud leidsid kokkuvõttes, et ajakirjandus ei ole küll olnud lõpuni objektiivne ja tõene, kuid avaliku elu tegelasel on kõrgendatud kriitika talumiskohustus.
Maakohtu hinnangul artikliga loodud negatiivse kuvandiga kaasnev hageja au ja hea nime riive ei ületa taluvuspiiri, mida hageja avaliku elu tegelasena ja poliitikuna on kohustatud taluma. Tegemist ei ole hageja au teotamisega. Ajakirjanduse ülesanne ei ole kitsalt neutraalse teabe andmine selliselt, et selle teabe tõlgendamine jääks ainult lugeja hooleks. Apellatsioonikohus lisas, et artikkel on lähtunud ajakirjanduslikust eesmärgist – teavitada üldsust avalikku huvi pakkuvast teemast ning poliitiku suhtes on lubatud sündsusepiire mitteületav karm ja otsekohene kriitika.
Kommentaaride osas leidsid kohtud, et nende kustutamine on piisav hüvitus, kommentaaride kahjulik mõju on ebaoluline ja hüvitamisele ei kuulu. Pikemat aega poliitikuna ja avaliku elu tegelasena avalikkuse kõrgendatud tähelepanu all olnud isikul ei ole närvikava nii nõrk, et vulgaarselt sõnastatud ebakohaseid hinnanguid sisaldavad anonüümsed kommentaarid põhjustaksid hagejale pikemaajalist meeleolulangust või solvumistunnet.
Kohtud leidsid üksmeelselt ja lakooniliselt, et kuna riive tuvastati, siis menetluskulud jäävad meediaettevõtja kanda ja seda ei muuda asjaolu, et riive oli õigustatud, st seda tuli taluda.
Õppetund
Arvestades eeltoodut, tuleb avaliku elu tegelastel silmas pidada, et neil puudub õigus nõuda meedialt neutraalsust, tõsikindlat tõe esitamist või täielikku objektiivsust. Tuleb arvestada publiku õigusega saada teavet selle laiemas tähenduses. Nö netikommentaarid on ebaolulise mõjuga ja nendest tekkiva kahju tõendamiskoormus ei ole lihtne. Samas tuleb meediaettevõtjatel arvestada, et võimalikud vaidlused on nende ettevõtlusrisk ja kulud võivad jääda nende kanda vaatamata kaasuse lahenemisele nende kasuks.
Villu Otsmann,
juhtiv partner/vandeadvokaat,
Tamme Otsmann Ruus Vabamets Advokaadibüroo
