Probleem algab sellest, et alles notariaalne pärimismenetlus selgitab välja, kes lahkunu pärijad on, ning kanne kinnistusraamatus parandatakse uue omaniku avalduse alusel. Seega on kinnistusraamatus ligi 10 000 objekti, mille puhul on pärimismenetlus läbi viidud, kuid kinnistusraamatu sissekanne jäänud muutmata.
Põhjuseid, miks kinnistusraamatu kandeid ei parandata, võib olla mitmeid. Näiteks ei pruugi pärijad teada, et kinnistusraamatu andmete parandamine ei ole automaatne osa pärimismenetlusest. Võib juhtuda, et pärija lihtsalt ei oska kinnistuportaalis muudatust teha. Ei ole ka välistatud, et mõned pärijad väldivad seda tahtlikult.
Nimetatud lünk mõjutab kinnistusraamatu õiguskindlust, ühtlasi ei saa riik õige omanikuta kinnisvaralt koguda maamaksu. Nii töötabki justiitsministeerium välja eelnõu, millega probleem lahendada.
Kinnistusraamatu andmete parandamine võib pärijale olla ka liiga kulukas, kuna selle eest tuleb tasuda täiendav notaritasu. Osa kandeid võib jääda parandamata ka seetõttu, et ei ole võimalik saada mõne pärija või üleelanud abikaasa tahteavaldust omandiõiguse tunnistuse tõestamiseks ning selle saamist ei ole hagetud ka kohtus.
Justiitsministeeriumi ettepaneku kohaselt tuleks seni kehtinud õigusaktide sõnastust muuta nii, et notaril tekiks kohustus pärimismenetluse lõppedes esitada kinnisasja omaniku muutmise kandeavaldus kinnistusosakonnale.
Notaritasu probleemi lahendamiseks pakub riik välja fikseeritud tasu määramist, sellisel puhul tasu mittenõudmist või tänase regulatsiooni säilitamist ehk tehinguväärtuse alusel arvutatud tasu.
