Kavandatava skeemi põhiolemusena saab makstava toetuse suurus sõltuma elektrienergia börsihinnast või biomassi hinnast või CO2 turuhinnast. Samuti nähakse eelnõuga ette vähempakkumiste kord alates 2017. aastast.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt 15. septembril algatatud elektrituruseaduse muutmise seadusega, mis on saadetud teistele ministeeriumitele kooskõlastamiseks, soovitakse muuta taastuvatest energiaallikatest ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia toetuse arvestamise ja väljamaksmise põhimõtteid ning sätestada taastuvenergeetika arendamise koostöömehhanismide põhimõtted ja kord. Tegemist on eelnõuga, mis langes Riigikogu koosseisu lõppemisega 2015. aasta märtsis menetlusest välja, kuid mis nüüd on uuesti ette võetud.
Eelnõu vajaduse põhjendus
Eelnõu seletuskirja kohaselt on taastuvenergia toetuste skeemi muutmise põhjuseks ühelt poolt soov seada taastuvast allikast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia kogusele piir lähtudes riigi võetud eesmärkidest ning teiselt poolt seada piir toetusskeemist kasusaavate elektrienergia tootjate teenitavale summaarsele tulule.
Nimelt on Eestis 2007. aastal jõustunud taastuvate energiaallikate elektrienergia tootmiseks kasutamise toetusskeem osutunud oodatust oluliselt edukamaks: kui 2007. aastal oli taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia osakaal elektrienergia lõpptarbimisest 1,5%, siis 2011. aastal oli see juba 13% ja 2014. aastal 14,8%. Nimetatud numbrite taustal taastuvenergia toetuste maksmine on omakorda avaldanud mõju tarbijatele, kuna tarbijad kannavad lõppastmes toetuse rahastamisest tekkiva kulu. Tarbijate poolt tasutav taastuvenergia ja tõhusa koostootmise tasu (käibemaksuta) oli 2007. aastal 0,14 senti/kWh ja 2015. aastal juba 0,89 senti/kWh.
Eelnõu sisu
Praegu kehtiva toetusskeemi kohaselt maksab Elering toetust taastuvast allikast toodetud elektrienergia eest 53,7 EUR/MWh ning tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia eest 32 EUR/MWh. Teisisõnu ei sõltu makstava toetuse suurus elektrienergia turuhinnast.
Nagu öeldud, on uue skeemi kohaselt makstava toetuse suurus üldiselt sõltuvuses elektrienergia börsihinnast või biomassi hinnast või CO2 turuhinnast. Kokkuvõtlikult näeb uus skeem välja järgmine:
* Olemasolev tootja on tootja, kes seaduse jõustumise kuupäeva seisuga (eelduslikult 1. jaanuar 2017) on sõlminud võrgulepingu või võrguühenduse kokkuleppe, mille alusel elektrienergiat toodetakse või kes on sõlminud soojuse tarnelepingu, mille alusel soojust toodetakse või kellele on tootmisseadme ehitamiseks väljastatud ehitusluba või kelle tootmisseadme ehitamise kaasrahastamiseks on positiivne otsus.
** Tuult energiaallikana kasutav olemasolev tootja võib saada toetust kuni kalendriaastas on toetust makstud Eestis kokku 600 GWh tuuleenergiast toodetud elektrienergia eest.
*** Kui elektrienergia või CO2 turuhind on suurem või võrdne toodud määradest, siis toetust ei maksta.
Olemasoleva taastuvenergia tootja, kes kasutab kuni 2,5 MW tootmisseadet (tuule puhul kuni 100 kW tootmisseadet) ning kes on saanud tootmisseadme ehitamiseks riigipoolset investeeringutoetust, võib saada täiendavalt ka taastuvast allikast toodetud elektrienergia toetust.
Kui selgub, et Eesti ei ole täitmas aastaks 2020 võetud kohustust tootja taastuvatest allikatest elektrienergiat 17,6% ulatuses siseriiklikust elektrienergia tarbimisest, siis võivad toetust hakata saama ka sellised tootjad, kes ei vasta olemasoleva tootja definitsioonile. Nimelt nähakse eelnõus ette vähempakkumise kord, mis rakendub 2017. aastast.
Toetusskeemi kohaselt makstakse toetust 12 aasta jooksul nõuetele vastava tootmisseadmega tegevuse alustamisest.
Mikk Põld,
vandeadvokaadi abi,
Advokaadibüroo TRINITI
