Täpsustuvad julgeolekuriskiga seotud ülesandeid täitvate inimeste taustakontrolli reeglid
„Kuigi ka praegu kontrollitakse julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt olulisi ülesandeid täitvate inimeste tausta, ei ole reeglid selle tegemiseks justiitsministeeriumi hinnangul kehtivas õiguses piisavalt selgelt määratletud. Hetkel sõltub riigiametisse või ka teatud eraosalusega ettevõtetesse tööle kandideerimisel taustakontrolli tegemine sellest, mida peab tööandja vajalikuks koguda. Puuduvad selged ja ühtsed alused ametikohale kandideerivate isikute usaldusväärsuse hindamise kohta ning menetluskord selleks vajalike andmete töötlemiseks. Uus tervilik seadus paneb paika piirid, milliseid andmeid koguda saab,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.
„Samuti ei võimalda praegune kord inimesel täpselt aru saada, milliste andmete kogumiseks ta nõusoleku annab. Uus seadus muudab selle olukorra nii inimese enda kui andmeid koguva asutuse jaoks oluliselt selgemaks. Teisest küljest annab see riigile ka võimaluse hinnata ametnike ja töötajate usaldusväärsust ning juba varajases faasis avastada korruptsiooni või ka mõnda muud ameti kuritarvituse riski,“ rääkis justiitsminister.
Eelkõige tehtakse taustakontrolli tulevikus inimestele, kes kandideerivad ameti- või töökohale või sõlmivad riigiga teenuse osutamise lepingu, mis on seotud avaliku võimu teostamise või julgeolekuriskiga ülesande täitmisega. Samuti on ette nähtud, et seda tehakse vabatahtlikkuse alusel kaasatavatele inimestele nagu abipolitseinik, vabatahtlik päästja, kaitseliidu liige jt. Taustakontrolli peaksid läbima ka isikud, kes sõlmivad riigi või muu avalik-õigusliku asutusega hanke- või halduslepingu või kes alustavad majandustegevust sellisel tegevusalal, mis on seotud riigikaitse, sisejulgeoleku ja elutähtsate teenuste osutamisega.
Inimese tausta kontrollitakse eelkõige tema enda esitatud andmete ja nende pistelise kontrolli põhjal.