Riigikohus on 2002.a. otsuses Tartu vs Puhja öelnud, et halduspiirkonnas vajalikul arvul õppeasutuste ülalpidamise ja tasuta hariduse andmise kohustus on kohaliku elu küsimus. Selle ajaga võrreldes on muutunud nii õpilaste arv kui geograafiline paiknemine ning samuti õigusruum. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (edaspidi PKGS) § 7 lg 3 ja § 10 lg 1 annavad mõista, et põhikool on kohalik ja gümnaasium maakondlik küsimus.
Rahastamine kulupõhise eelarve alusel või omavalitsust usaldades?
Seadus rahastamises kooliastmetel vahet ei tee. Nii tundubki seadusandja mõtte selgus ebapiisav, et läbipaistvalt rahastamismeedet valida ja eelarvestamisel seda aluseks võtta. Omavalitsuste rahastamine riigi poolt on aga juba fundamentaalne küsimus, mis on Riigikohtu üldkogu jätkuva käsitluse objektiks. 2004.a. otsuses Avanduse vs Vabariigi Valitsus jäid paljud kohtunikud rahastamisviisi valiku, läbipaistvuse ja stabiilsuse küsimuses eriarvamusele. 2010.a. otsus Tallinn vs lisaeelarve sisaldab küll põhjalikku üksmeelt, kuid ei anna selgust, milline võiks olla selle osa hariduse rahastamine, mis on kohalik küsimus – kas läbi omavalitsuse tulude ja tasandusfondi või läbi kulupõhise arvestamise riigieelarves. Seadusandjal on siin üsna lai kaalutlusruum. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 2 ja PKGS § 82 lg 3 viitavad selgelt kulupõhisele rahastamisele. Tegelikkuses on hariduse rahastamise kulupõhisus ja eelarvestus riiklikul tasandil ebaselge ning kohalikud omavalistused viitavad autonoomia põhimõttele.
Kas streik riivab tasuta haridust õigustatult?
Kollektiivse töötüli seaduse § 2 lg 1 ning § 13 lg 1 koostoimest tulenevalt tekib streigiõigus leppimise mittesaavutamisel ning see on mõeldud töötüli lahendamiseks järeleandmistega. Euroopa Inimõiguste Kohus luges eelmisel aastal asjas Ponomarjov vs Bulgaaria tasuta põhi- ja gümnaasiumihariduse teadmistepõhises ühikonnas inimõiguseks. Seega peaks tegemist olema vähemalt sama kaaluka õigusega kui streigiõigus. Streikijate nõudmistest ei selgu täna üheselt kas see on suunatud konkreetse lahenduseni jõudmiseks või on selle eesmärgiks lihtsalt õhutada leppimatust riivates laste õigust tasuta haridusele.
Miks mitte kohalik maks kohaliku eripära arvestava kutsehariduse eesmärgil?!
Kohalike maksude seaduse § 5 kohaselt on kohalikud maksud müügimaks; paadimaks; reklaamimaks; teede ja tänavate sulgemise maks; mootorsõidukimaks; loomapidamismaks; lõbustusmaks; parkimistasu. Osa tulumaksust on samuti sisult kohaliku laekumisega. Seega võiks alternatiiviks hariduse riiklikuks küsimuseks muutmisele ja täies ulatuses riiklikule rahastamisele olla hariduse rahastamine osaliselt kohalikest maksulaekumistest. See suunab kohalikku võimu mõtlema, kuidas korraldada kohalikku tegevust, s.h. nt. luua tingimusi maksustatavateks tegevusteks kutsehariduse vms. võimaldamise kaudu.
Villu Otsmann,
juhtiv partner/vandeadvokaat,
Tamme Otsmann Ruus Vabamets Advokaadibüroo
Avaldatud RUP.ee Profiblogis
