„Kuna tegemist on olulise ja ulatusliku teemaga, siis oleme kogunud andmeid ja probleeme, mis võiksid üüriturul seoses eluruumi üürilepingu regulatsiooniga olla. Oma seisukohtadest saame juba täpsemalt rääkida detsembri teises pooles ning suuremaid muudatusi on oodata järgmisel aastal,“ selgitas justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik.
Soovi üürituru korrastamiseks on avaldanud nii turuosalised kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, toimunud ümarlaudadel on osalenud ka justiitsministeerium, ühtlasi on kahel korral kohtutud ettevõtjatega. Kinnisvarafirmade huvigrupid on sealjuures võidelnud üüriregulatsiooni muutmise eest üürileandja kasuks.
„Üldistatult öeldes oli nende ettepanekute sisu selles, et võlaõigusseaduses sisalduvad eluruumi üürniku kaitsvad sätted tuleks oluliselt leevendada, sest need ei võimalda üürileandjal kujundada üürilepingut väga vabalt ja oma huvide kohaselt,“ ütles Tuulik.
Ministeeriumi hinnangul võib esitatud ettepanekute järgi eluruumi üürnik sattuda aga raskesse olukorda. „Vaidlus toimub üürniku osas eelkõige tema kodu üle ning peame arvestama, et ta on selliselt mõjutatav ja võib kaotada ka seadusest tuleneva erilise kaitse,“ selgitas Tuulik ja lisas, et samas ei saa välistada, et mõnes punktis ongi eluruumi üürniku sätted liiga üürniku poole kaldu. Kuid seda peab näitama tulevikus tehtav põhjendatud ja ka teiste riikide kogemust sisaldav analüüs.
