Vahekohtute tegevus seaduse tasandil on praegu üldsõnaline ja alareguleeritud. See võimaldab üldistatult öeldes peaaegu igaühel luua oma vahekohus. Samuti on normid vahekohtumenetluse enda osas üsna piiratud, mille tulemusena ei pruugi olla tagatud menetlusosaliste piisav kaitse. Senise praktika põhjal võib seada kahtluse alla ka vahekohtu otsuste kvaliteedi, mida on näha nendest õnnetutest juhtumitest, millest meedia on kirjutanud.
Arvestama peab veel sellega, et vahekohtu otsuste edasikaebamine tavakohtusse on väga keeruline, mistõttu ei ole sisuliselt võimalik vahekohtu otsuseid kontrollida.
Neil põhjustel alustatigi möödunud aasta lõpus justiitsministeeriumis seadusemuudatuse ettevalmistust.
Vahekohus on alternatiiv tavakohtule
Enamikul inimestel ilmselt puudub seni kokkupuude vahekohtute menetlustega, kuigi see on oluline alternatiiv tavalisele kohtumenetlusele.
Vahekohus ei ole riiklik asutus, vaid selle võib luua näiteks mõne ettevõtjate organisatsiooni juurde, nagu on kaubandus-tööstuskoda, või ka täiesti eraldiseisva eraõigusliku juriidilise isiku, näiteks mittetulundusühingu juurde.
Vahekohtud võivad olla alalised ehk piiramata tähtajaks asutatud, aga ei pruugi, mis tähendab, et nende olemasolu võib olla ajaliselt piiratud.
Vahekohtumenetluse nõuete kavandatavast muutmisest saate pikemalt lugeda lähipäevil ilmuvast veebiajakirjast Raamatupidamisuudised Pluss nr 2, 2016.
