Vastuväite saamisel ei tohi vastutav töötleja isikuandmeid edasi töödelda, v.a juhul, kui tõendatakse, et andmeid töödeldakse mõjuval õiguspärasel põhjusel, mis kaalub üles andmesubjekti huvid, õigused ja vabadused või kui olukord puudutab õigusnõude koostamise, esitamise või kaitsmise eesmärki. Andmesubjektil on õigus vastu vaielda oma konkreetsest olukorrast lähtudes ning põhjendada, miks tema seisukohalt on tema isikuandmete töötlemine ülemäärane. Sel juhul peab vastutav töötleja vastuväite alusel hindama uuesti konkreetse inimese osas olukorda, arvestama vastuväite sisuga ja tõendama, et tal on ka konkreetset juhtumit arvestades mõjuv õiguspärane põhjus andmeid edasi töödelda.

Vastuväide nõuab vastamist

Isegi kui isikuandmete edasiseks töötlemiseks on mõjuv õiguspärane põhjus, on igal andmetöötlejal kohustus vastuväite korral lähtuda konkreetsest inimesest ja tema konkreetsest vastuväitest ning analüüs edaspidise töötlemise osas peab seda kõike arvesse võtma. Vastuväite korral ei ole lubatud viidata lihtsalt esialgsele õigustatud huvi hindamisele või andmekaitsetingimustele. 

Kui vastutav töötleja ei suuda inimesele tõendada, et ta vastuväitja olukorda arvestades saab tugineda enda ja/või kolmanda isiku õigustatud huvile ning andmetöötluseks on mõjuv õiguspärane põhjus, on andmete edasine töötlemine selles osas ka keelatud ning andmete töötlemine tuleb lõpetada ning andmed kustutada (IKÜM artikkel 17 lg 1 punkt c). Samuti võib vastuväite lahendamise tulemusel olla vajalik näiteks andmetöötluse ulatuse muutmine, ehk avalikustamise asemel edastatakse andmeid üksnes konkreetsetele kolmandatele isikutele lähtuvalt IKS §-s 10 sätestatud tingimustest.

Vastuväite esitamisel ei tohi andmetöötlus jätkuda

Vastuväite esitamise võimalus ongi loodud selleks, et inimesel oleks võimalik tuua välja ka selliseid olukordi, mille peale ei oleks mõistlik andmetöötleja ise varem saanud tulla või mille peale tulemine ei olnudki võimalik. See, kui vastuväite peale andmetöötlust konkreetse inimese osas muudetakse, ei tähenda automaatselt seda, et andmetöötleja oleks millegi vastu varasemalt eksinud. Andmetöötleja on lihtsalt valmis muutma vajadusel töödeldavate andmete koosseisu ning lähtuma õigusaktidest tulenevatest nõuetest. 

Lisaks tuleb välja tuua, et vastuväite lahendamise ajaks tuleb andmete avalikustamine ja/või edastamine kuniks vastuväite lahendamiseni ka peatada (IKÜM artikkel 21 lg 1). Sama kinnitab ka IKÜM artikkel 18 lg 1, sh tuleb töötlemine peatada kuniks selgub, kas isikuandmed on õiged või kuniks veendutakse, et vastutava töötleja õiguspärased põhjused kaaluvad üles andmesubjekti põhjused. Töötlemise peatamine vastuväite saamisel tähendab, et andmete töötlemine (sh edastamine) lõpetatakse ajani, mil on hinnatud edasise töötlemise mõjuvat õiguspärast põhjust. Kui selline põhjus andmete edasiseks töötlemiseks puudub, tuleb andmetöötlus lõpetada ning kui see on olemas, tuleb analüüsi tulemus ning andmete edasise töötlemise otsus edastada ka andmesubjektile ( IKÜM artikkel 18 lõige 3 ja artikkel 21 lg 1).

Igal andmesubjektil on õigus esitada vastuväide ka selle osas, et kolmandal isikul puudus õiguslik alus andmete saamiseks. Sel juhul tuleb välja selgitada, kas inimese vastuväide on õigustatud või mitte. Kui selgub, et andmeid edastati ebaseaduslikult, on andmetöötlejal kohustus hinnata, kas ebaseaduslik edastamine põhjustas või tõenäoliselt põhjustab inimese õigustele ja vabadustele ohu/kahju või suure kahju. Hindamise tulemusest lähtuvalt tuleb kas rikkumine üksnes dokumenteerida, rikkumisega seotud ohu korral teavitada inspektsiooni või suure ohu korral teavitada nii inspektsiooni kui ka inimest, kelle andmeid ebaseaduslikult töödeldi. 

 Arvestama peab, et ka võlaandmeid ei saa õigustatud huvi alusel avaldada, kui see kahjustab ülemäära andmesubjekti õigusi ja vabadusi. Võlaandmete avaldajad just nimelt aga õigustatud huvile oma tegevuse põhjendamisel on toetunudki.

Inspektsiooni menetluspraktikast paistab välja, et kui andmesubjekti võlaandmed on aegunud, siis andmetöötleja võlainfo avaldamise lõpetamisega arvestada ei taha. See on näide võlgniku kui andmesubjekti õiguste ja vabaduste ülemäärasest kahjustamisest. Tihti lisandub siia kas siis põhjendatult või mitte see, et andmesubjekti ei ole andmete edastamisest ja avaldamisest üldse teavitatud. Nii teavitamine kui ka andmetöötluse põhjendatuse hindamine on vastutava andmetöötleja ülesandeks. Kui see jäetakse tegemata, peab seaduse vastu eksinu arvestama järelevalveasutuse sekkumisega. 

Inimesel on õigus

• tutvuda andmetega
• parandada andmeid
• „Õigus olla unustatud“
• andmete töötlemist piirata
• lasta andmeid üle kanda
• esitada vastuväide
• olla teavitatud isikuandmete kasutamisest
• Õigused seoses automatiseeritud otsuste ja profiilianalüüsi tegemisega