Peaminister vastas riigikogus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni saadikute poolt esitatud arupärimisele energiaarvete hüvitamisest, milles heidavad muuhulgas valitsusele ette, et loodud toetusmeetmed on liialt aeganõudvad ning bürokraatilised.
Kallase sõnul on Eesti toetusmeetmed aga Euroopas kõige pikaajalisemad, kestes kuni seitse kuud, ning mitmekesised, sest toetatakse lisaks elektrile ka gaasi ja kaugkütte hinnašokki.
Samuti tõi peaminister välja, et kohalikud omavalitsused on teinud väga head tööd ning toetuste taoltusvormid on tehtud võimalikult kasutajasõbralikuks. Kallas kinnitas, et ükski omavalitsus ei ole pöördunud valitsuse poole murega, et taotluste menetlemine käiks neil üle jõu. "Menetlusreeglid sarnanevad suurel määral toimetulekutoetusele, mis on omavalitsuste jaoks üsna tavapärane toiming," selgitas ta.
Samas nentis Kallas Siim Pohlaku küsimusele ettevõtjate toetamisest, et nii ulatuslikke meetmeid kui tavatarbijatele valitsus paraku teha ei saa.
Probleem on selles, et ettevõtjate toetamisel on väga selged piirangud. Need on seotud riigiabi piirangute ja konkurentsiolukorraga,
tõdes peaminister.
Kallas nõustus ka Riina Sikkuti tõstatatud murega, et järgmisel talvel tõuseb kõrgete hindade mure tõenäoliselt taas päevakorda, kuna pikad plaanid võimsuste tõstmiseks nii kiirelt ei realiseeru. "Kui peame järgmisel aastal ka inimesi toetama, siis saame arvesse võtta neid õppetunde, mis me praegusest protsessist oleme saanud," märkis peaminister.
"Positiivne on see, et inimesed on saanud teadlikumaks – kuidas toimub elektriturg, kuidas toimivad erinevad lepingud ja millised on nende riskid," lisas Kallas.
