Riigipoolse toetuse jääk on rahandusministeeriumi andmetel Harjumaal 20 358 eurot, Hiiumaal 2659 eurot, Järvamaal 12 465 eurot, Raplamaal 12 928 eurot, Saaremaal 4235 eurot, Tartumaal 52 296 eurot, Viljandimaal 67 510 eurot ja Võrumaal 4260 eurot.
Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna regionaalpoliitika talituse juhataja Kaire Luht kirjutas kaheksale maakonnale saadetud kirjas, et kohalike omavalitsuste panus neis maakondades jäi liiga väikeseks selleks, et kõike maakonnale määratud raha oleks saanud omavalitsuste vahel jagada.
„Seejuures esitatud ja hinnatud taotluste rahavajadus oli peaaegu igas neist maakondadest, va Hiiumaa, piisavalt suur, et maakonnale eraldatud toetuse oleks saanud kasutusele võtta,” tõdes Luht.
Eelarvereegleid arvestades ei olnud rahandusministeeriumil võimalik kanda raha edasi 2023. aaasta voorudesse. Toetuse jäägi kasutuselevõtuks on maakondadel mitu erinevat võimalust, millest maakonnad peavad valima sobivama. Soovi korral saavad maakonnad raha ümber suunata kohaliku omaalgatuse programmi 2022. aasta sügisvooru projektide toetuseks.
Veel saavad maakonnad raha kasutada maakonna arengustrateegiate toetusmeetme 2019-2022 taotlusvoorude projektide eelarve suurendamiseks, et katta ehitustööde kallinemisest tekkinud lisakulusid.
Toetuse suurendamine on võimalik neil projektidel, mille toetuse kogumaht ületab 200 000 eurot ning mille puhul toetuse summa suurendamist ei takista riigiabi reeglid,
toonitas Luht.
