Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas märkis, et kaks korda suurem õppetoetus võimaldab üliõpilastel pühenduda rohkem õppimisele ja selle võrra vähem töötamisele. „Vajaduspõhise õppetoetuse senised määrad 75, 135 ja 220 eurot on püsinud muutumatuna 2014. aastast saati ja ajale tugevalt jalgu jäänud,“ ütles Kallas. „Kaks korda suuremad toetussummad jõuavad üliõpilasteni juba tänavu septembrist. Pikemas vaates plaanime analüüsida õppetoetuste, -stipendiumide ja õppelaenu süsteemi laiemalt.“
Vajaduspõhise õppetoetuse määrad sätestatakse riigieelarve seadusega. Määrade kahekordistamine ning vastava eelarve kasvatamine alates 2024. aastast lepiti kokku valitsuse koalitsioonileppes. Määrade tõstmiseks 2023. aasta sügissemestril ei ole vaja riigieelarvest lisavahendeid, kuna taotlejate arv on iga aastaga vähenenud.
2023. aasta kevadsemestril maksti vajaduspõhist õppetoetust 5075 üliõpilasele, st seda sai ligikaudu 13 protsenti üliõpilastest. Vajaduspõhise õppetoetuse saamine ja selle suurus sõltub üliõpilase keskmisest kuusissetulekust pereliikme kohta.