28.02.2018 Kolmapäev
Analüüs: inimeste palgaootus on reaalsusest kümme aastat ees
Tööportaali CVKeskus.ee värskest palgaanalüüsist selgus, et inimeste palgaootused on reaalpalgast kümme aastat ees – praeguse keskmise palgaootuse tasemeni, milleks on 1560 eurot kuus puhtalt kätte, jõuab Eesti keskmine netopalk rahandusministeeriumi prognooside alusel alles aastaks 2028.
Rahandusministeeriumi andmetel kasvab Eesti keskmine brutokuupalk edaspidi umbes viis protsenti aastas ja jõuab 2028. aastaks 2060 euroni. „Arvestades praegust maksupoliitikat oleks töötajate netopalk umbes 1590 euro suurune, mis on võrdväärne töötajate tänase palgaootusega,“ ütles CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Loomulikult on keeruline ennustada 2028. aasta maksupoliitikat, kuid on üsna tõenäoline, et aastatega kasvab töötajate palgaootus, kuna Eesti inimesed vajavad aastast-aastasse toimetulekuks suuremat sissetulekut.“
„Meie riigi suure juubeli valguses otsustasime küsida inimestelt, kui suurt palka nad kümne aasta pärast saada tahavad,“ ütles Auväärt. Küsimusele vastas üle 2000 töötaja erinevatest valdkondades ja 24 protsenti neist teatas, et sooviks aastal 2028 kätte saada rohkem kui 2400 eurot kuus.
Palgaootuste kasv võib aga veelgi kiirem olla. Möödunud aastal kasvas töötajate palgaootus seitse ja aasta varem kaheksa protsenti. Prognoosides, et palgaootus kasvab järgmise kümne aastaga keskmiselt viis protsenti aastas, soovivad kümne aasta pärast Eesti töötajad saada kätte umbes 2600 eurot, mis tähendab, et erinevus reaalse palga ning Eesti inimeste palgaootuse vahel kerkiks 1000 eurole. „Taoline prognoos viitab, et ootuste ja reaalsuse vahe kasvaks kaks korda suuremaks kui 2018. aastal,“ lisas Auväärt, kelle sõnul näitab palgaootuste prognoosimine, et „loomulikust“ palgakasvust ega ka riigi poolt seatud reeglitega „rikkuse jaotamisest“ ei piisa, et jõuda Eesti inimeste ootustele järele.
Selleks, et tööandjad suudaksid Eesti 110. sünnipäeval pakkuda palgaootustele ligilähedast palka, tuleb Henry Auväärti sõnul aidata inimestel liikuda töödele, mis toodaksid nii ettevõtetele kui ka riigile rohkem väärtust ja oleksid seeläbi loomulikult ka kõrgemini tasustatud. „Parematele töödele liikumiseks tuleb aga järgmise kümne aasta jooksul näha riigil palju vaeva, et pakkuda tööandjatele keskkonda, kus saab areneda, luua häid töökohti ja tuua turule ihaldusväärseid tööandjaid. Lisaks peab töövõtjate oskuste ja teadmiste ning tööandjate ootuste sobitamisel jälgima, et meie haridussüsteemist väljuksid vajaminevate oskuste ja teadmistega noored, kellel oleks võimalik õpitut kohe ka tööturule sisenedes rakendada,“ selgitas Henry Auväärt.
