Eesti Energia juht Andrus Durejko peab oma tulud avalikustama, aga näiteks Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juht Mikk Marran mitte, sest korruptsioonivastase seaduse järgi ei ole riigile kuuluvate äriühingute juht- ja kontrollorganite liikmetel kohustust majandushuvide deklaratsiooni esitada.
«Küll saab minister selle kohustuse neile määrata,» märkis justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse nõunik Kätlin-Chris Kruusmaa juunis, kui Postimees kirjutas mullu enim teeninud riigitegelastest. «Selleks peaks ka analüüsima, kas ei ole mingeid muid viise, kuidas korruptsiooniohtu ennetada, sest huvide deklareerimine on selleks suhteliselt invasiivne viis - inimene peab kõik oma huvid avalikustama.»
Oma huvide avalikustamist pidi taluma mullu 211 557 eurot teeninud Durejko, kes on 2023. aasta aprillist Eesti Energia juhatuse esimees. Lisaks pidi ta avalikkuse ette laotama oma 1000 Enefit Greeni aktsiat ja teised aktsiad-võlakirjad, mida on üle 20. Samuti oma 153 900-eurose kodulaenu.
Kliimaminister Kristen Michalilt ei õnnestunud juunis kommentaari saada, miks ei pea avalikkus teadma, kui palju on teeninud nende riigiettevõtete juhid, kus liigub palju rahva raha: Riigimetsa Majandamise Keskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Elering AS, AS Nordic Aviation Group, AS Operail, AS Eesti Raudtee, AS Tallinna Lennujaam, AS Tallinna Sadam, OÜ Rail Baltic Estonia ja teised.
«Viidatud äriühingud (v.a RMK) liideti kliimaministeeriumi valitsemisalaga ministeeriumide ümberkorralduse raames ning nende puhul ei ole majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ministrid varem huvide deklareerimise kohustust määranud,» vastas küsimusele kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets. Lisaks Eesti Energiale on selline kohustus vaid Riigi Kinnisvara ja Hoolekandeteenuste juhtkonnal.
«Hetkel on riigikontrollil pooleli audit «Riigi äriühingu nõukogu tööd kajastava teabe edastamine ja talletamine transpordivaldkonna näitel», mille raames on ka riigi äriühingute huvide deklareerimise kohustuse määramise praktika eeldatavalt hinnanguid saamas. Ootame ära auditi tulemused ning vajadusel saame teha ministrile ettepaneku laiendada huvide deklareerimise kohustuse riigi osalusega äriühingutele,» ütles Kasemets.
«Analüüsis tõesti käsitleme erinevaid praktikaid riigiettevõtteis nii juhtimiseks eri tasanditel vajaliku info liikumise kohta kui juhtide huvikonflikti/konkurentsikeelu jälgimise osas,» kinnitas riigikontrolli kommunikatsioonijuht Priit Simson. «Praeguse teadmise pinnalt hinnates võiks aruanne avalikuks saada augusti teiseks pooleks.»
