"Õdedele on tehtud kaalumist väärt pakkumine palganumbri osas, aga kuna leping ei taga kindlustunnet, et tervishoiu järjepidev rahastamine muutuks ja ravijuhtude arv kasvab, siis see tekitab täna suuri kahtlusi ja kõhklusi," ütles õdede liidu juht Anneli Kannus.
Meedikud on varem teatanud, et kirjutavad uuele kollektiivlepingule alla juhul, kui koos sellega kirjutatakse alla Eesti tervishoiurahastamise jätkusuutlikust käsitlevale dokumendile. "Meid ei rahulda see pool riikliku lepitaja tehtud pakkumisest, mis puudutab tervishoiu süsteemi jätkusuutlikku rahastamist," sõnas Kannus.
Õdede esindaja sõnul lubas töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski viimasel palgaläbirääkimiste teemalisel kokkusaamisel, et ravijuhtude arv ei vähene, kuid praegu puudub meedikutel selles suhtes kindlus.
Haiglate liidu juhi Urmas Sule sõnul on tööandjad ehk haiglad oma otsust riikliku lepitaja pakkumisele sõnastamas. Pärnu haigla juhina töötava Sule hinnangul on eriarstiabi rahaline kättesaadavus Eesti tervishoiu prioriteet, sest seni on alati kokku hoitud just selle pealt. Nii on eriarstiabi arvelt kokku hoitud, kui ravimite või töövõimetushüvitiste kulud on osutunud märksa suuremaks, samuti eelisarendatakse perearstiabi süsteemi.
"See tähendab, et eriarstiabi on kõige viimane,» tõdes Sule. «Eriti kui veel arvestada sellega, et me peame elutähtsa teenuse tagama, siis siin on kõige kriitilisem kohta," rõhutas haiglajuht.
Meedikute kutseliitude volikogudel on aega 31. jaanuarini, et anda vastus riiklikule lepitajale.
Viimane arstide kollektiivleping sõlmiti 2014. aasta detsembris ning see kehtis kuni 2016. aasta lõpuni.
Kui seni olid meedikud streikinud, et endale palka juurde nõuda, siis mullu 20. septembril toimunud arstide hoiatusstreik oli ajendatud Eesti tervishoiu alarahastamisest.
Eelmise aasta 10. novembril pöördus arstide liit õiguskantsleri poole taotlusega kontrollida, kas haigekassa ja valitsus on ravikindlustuse korraldamisel ning kvaliteetse tervishoiuteenuse tagamise kohustuse täitmisel järginud inimeste põhiseaduslikku õigust tervise kaitsele ja võrdsele kohtlemisele.
