Möödunud aasta teises pooles viis auditeerimis- ja raamatupidamisettevõte Grant Thornton 36 riigis läbi uuringu, et välja selgitada naisjuhtide osakaal ettevõtetes ning uurida, mis motiveerib inimesi juhi kohale asuma.

Selgus, et 36 riigi kokkuvõttes polnud kolmandiku ettevõtete juhtkonnas ühtegi naist. Skaala teises otsas ehk suurima naisjuhtide osakaaluga riigid on Ida-Euroopas ja endise Nõukogude Liidu alal: näiteks Venemaal on erasektori juhikohtadest koguni 45% naiste käes, Balti riikides on õrnemast soost juhtide osakaal 35–39%. Naisjuhtide suhteliselt suure osakaalu põhjuseid võib otsida meie minevikust: nõukogude ajal oli naiste tööhõive suur ning see tendents jätkus ka pärast suurriigi lagunemist. Mängu tuleb ka demograafiline olukord: nii Venemaal kui ka Balti riikides on naiste osakaal rahvastikust suurem kui meeste oma.

Tähtsaim on võimalus ettevõtte käekäiku mõjutada

Kuid tagasi uuringu tulemuste juurde. 36 riigi ettevõtetes on juhipositsioonil kõige rohkem naisi personalijuhtide (peaaegu neljandik) ja finantsjuhtide (21%) seas. Samas on õrnemast soost tegevjuhte vaid 9%.

Uuringus osalenud juhtidelt küsiti ka seda, mis olid nende jaoks olulised tegurid, kui nad otsustasid juhina tööle asuda. Nii naiste kui ka meeste jaoks oli kõige tähtsam võimalus ettevõtte strateegiat kujundada, muudatusi algatada ja seeläbi ettevõtte käekäiku mõjutada.

Meeste jaoks oli tähtsuselt järgmine motivaator tugev usk ettevõtte eesmärkidesse, naiste jaoks aga enda võimekuse tunnetamine juhitööga hakkamasaamisel.

Raha roll motivaatorina on naiste ja meeste jaoks erineva kaaluga: 28% naisjuhtidest leidis, et suurema sissetuleku teenimine juhiks hakates on neile oluline, meestest arvas samamoodi 21%.

Uuringule vastanud naisjuhid põhjendasid suure sissetuleku teenimise olulisust näiteks sellega, et kui ettevõte maksab neile korralikku palka, siis tunnevad nad, et nende pingutusi ja rasket tööd hinnatakse vääriliselt. Mehed aga võtavad head teenistust pigem iseenesestmõistetavana. Samuti tuleb siin mängu naiste suurenev roll pere ainsa tuluteenijana (kui laste isa on pere juurest lahkunud) ja vajadus pere ülalpidamiseks piisavalt teenida.

Eesti meesjuhid hindavad raha rohkem kui naised

Kui vaadata 36 riigi tulemusi riikide kaupa, siis näiteks Eesti naisjuhtide jaoks oli juhiks hakkamisel olulisim argument, et see tundus karjääriredelil kõige loogilisema järgmise sammuna (44% vastanute arvates). Võimalus suuremat palka teenida ja oma võimekuse tunnetamine olid tähtsuselt järgmisel kohal (mõlemad 34%). Seevastu Eesti meesjuhtide jaoks oli kõige olulisem suurema sissetuleku teenimine (38% vastanute arvates) ja sellele järgnesid teiste inimeste innustamine, uue kogemuse saamise võimalus, usk ettevõtte eesmärkidesse ja tunne, et juhiks saamine on karjääris järgmine loogiline samm.

Võime küsida, miks Eestis on raha meesjuhtide jaoks tähtsam kui naistele? Kas ühiskond näeb mehi endiselt kui pere peamiseid leivateenijaid ja see paneb meestele n-ö surve võimalikult suurt palka saada? Või näevad naised juhikohale pürgimises küll võimalust oma sissetulekut oluliselt parandada (võrreldes näiteks spetsialistina töötamisega), kuid lepivad samas tõsiasjaga, et kuna meeste ja naiste palgalõhe on Eestis suur, siis teenivad nad juhina nagunii vähem kui meessoost kolleegid?