Töötuse määr oli 2012. aastal 10,2% ja IV kvartalis 9,3%, teatab Statistikaamet. Võrreldes varasema aasta ja varasema aasta IV kvartaliga tööpuudus vähenes. Samuti vähenes pikaajaline töötus.

Tööjõu-uuringu andmetel põhinev töötute hinnanguline arv oli IV kvartalis 64 000, vähenedes III kvartaliga võrreldes 4000 võrra. IV kvartali tööpuudus oli väiksem nii eelmise kvartali kui ka eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes (siis oli töötuse määr vastavalt 9,7% ja 11,4%).

Aastakeskmine tööpuudus oli 2012. aastal viimase nelja aasta madalaim. 2011. aastal oli see 12,5%. Kui 2011. aastal oli töötuid hinnanguliselt 87 000, siis 2012. aastal vähenes nende arv 16 000 võrra. Mõnevõrra langes ka noorte, 15–24-aastaste töötuse määr, olles mullu 20,9% (2011. aastal 22,3%).

Vähenemas on pikaajaline töötus. Aasta või kauem tööd otsinuid ehk pikaajalisi töötuid oli 2012. aastal 38 000, mis on 11 000 võrra vähem kui aasta varem. Alates 2011. aasta keskpaigast hakkas kahanema ka väga pikaajaliste töötute (tööd otsinud kaks aastat või kauem) arv, 2012. aastal oli neid 24 000. Pikaajaliste töötute osatähtsus töötute hulgas oli 54%, mis on väiksem kui 2011. aastal (57%). Väga pikaajaliste töötute osatähtsus töötute hulgas kasvas samas ühe protsendipunkti võrra ja oli 33%.

15–74-aastaste tööhõive määr oli 2012. aasta IV kvartalis 61,0%, mis on III kvartaliga võrreldes 0,9 protsendipunkti madalam, kuid 2011. aasta IV kvartali näitajast 1,3 protsendipunkti kõrgem. Tööga hõivatute hinnanguline arv oli 2012. aasta IV kvartalis 625 000, mis on 10 000 ehk 1,7% enam kui aasta varem samas kvartalis. 2012. aasta keskmine hõivatute arv oli 624 000, mis on 15 000 ehk 2,5% rohkem kui aasta varem. Tööhõive kasvu mõjutas kõige rohkem veonduse ja laonduse, info ja side, hariduse ning haldus- ja abitegevuste tegevusaladel hõivatute arvu suurenemine. Varem hõive kasvu vedanud töötlevas tööstuses ja ehituses 2012. aastal hõivatute arv pisut vähenes.

Tööhõive kasvas 2012. aastal peamiselt töötuse vähenemise arvel. Mitteaktiivseid inimesi (õppijad, pensionärid, kodused, heitunud jt) oli 2012. aastal 15–74-aastaste hulgas 32% (329 000), mis on 5000 võrra vähem kui aasta varem. Mitteaktiivsete hulgas vähenes kõige rohkem pensioniealiste ja õpingute tõttu mitteaktiivsete arv. Tööotsingutes heitunud isikuid (kaotanud lootuse tööd leida) oli 2012. aastal 7000 (3000 võrra vähem kui aasta varem).

Eelnevate perioodidega võrreldavuse tagamiseks on 2012. aasta hinnangute arvutamisel kasutatud Statistikaameti avaldatud arvestuslikku rahvaarvu 01.01.2012 seisuga, mida ei ole korrigeeritud 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetega. 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse rahvaarvuga vastavuses tööturu aegread avaldatakse 2014. aasta I kvartalis.

Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel. Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast ja igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoneeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.

Töötud töötusperioodi kestuse järgi, I kvartal 2000 – IV kvartal 2012