Äsjavalminud tööpraktika mõjuanalüüs näitab, et töötukassa korraldatud tööpraktika on parandanud praktikal osalejate töölesaamise võimalusi.
Iga tööpraktika teenusesse investeeritud euro toob kahe aasta möödudes ühiskonnale tagasi 1,89 eurot, mis näitab, et praktika on töötute tööleaitamisel kulu-tulus meede.
Töötukassa tegi eelmisel aastal tööpraktika mõjuanalüüsi, mille eesmärk oli teada saada, kas tööpraktikal osalemine on parandanud inimeste hilisemaid väljavaateid tööturul võrreldes sellega, kui nad ei oleks praktikal osalenud. Tööpraktika mõju vaadeldi kahel perioodil: eraldi hinnati 2010. aasta jaanuarist juulini ning 2010. aasta augustist 2011. aasta detsembrini toimunud tööpraktikaid.
Analüüs näitas, et mõlemal vaadeldud perioodil suurendas praktikal osalemine töötukassa klientide väljavaateid tööle saada. Samas selgus, et esimestel kuudel pärast praktika alustamist on praktika mõju hõivemäärale olnud negatiivne (joonis 1).
Joonis 1. Praktika mõju hõivele kahel erineval perioodil: jaanuar – juuli 2010 ning august 2010 – detsember 2011 toimunud tööpraktikad.
Negatiivne mõju on tingitud nn lukustusefektist, mis tähendab, et tööpraktikal osalemise ajal langeb inimeste tööotsimise aktiivsus ning valmisolek kohe tööle asuda. Neljandal-viiendal kuul pärast praktika algust muutub mõju hõivele positiivseks ja on kasvava trendiga ligi aasta möödumiseni praktika algusest, misjärel mõju stabiliseerub. Kokkuvõttes võib analüüsi põhjal järeldada, et kuigi praktikal osalemise ajal töötute tõenäosus tööle asuda väheneb, siis pärast praktika läbimist on neil tööturul paremad väljavaated.
Hindamistulemused näitavad, et alates 2010. aasta augustist toimunud tööpraktikatel on olnud praktikal osalenute edasisele olukorrale tööturul suurem positiivne mõju kui 2010. aasta esimesel poolel toimunud praktikatel. Kui 2010. aasta esimese poole praktikad suurendasid osalejate hõivemäära ehk tööga hõivatute osakaalu aasta pärast praktika algust 8 protsendipunkti võrra, siis alates 2010. aasta augustist toimunud praktikate puhul ligi 15 protsendipunkti võrra. Suurem positiivne mõju hilisemal perioodil on tingitud peamiselt 2010. aasta augustis tehtud muudatustest praktika põhimõtetes. Selleks, et vältida olukorda, kus tööandjad kasutavad praktikat majanduslikult raskel ajal tööjõukulude kokkuhoidmiseks, hakati alates 2010. aasta augustist rangemalt jälgima, et praktikat pakkuvas ettevõttes oleks vaba ametikoht, millele tööpraktika läbija saaks soovi korral kandideerida.
Alates 2010. aasta augustist toimunud tööpraktikate kulu-tulu analüüs näitas, et praktika on kulu-tulus meede. Analüüsis hinnati teenuse kulu-tulusust kaheaastase perioodi vältel. Praktika kulu tasuvusmoment ehk hetk, mil tulud ületavad kulusid, tekib 16. kuul alates teenuse algusest. Kahe aasta möödudes alates praktika algusest toob iga tööpraktikasse investeeritud euro ühiskonnale tagasi hinnanguliselt ligikaudu 1,89 eurot.