Kui majandus ei ole tõusu- ega langusfaasis, pikeneb kindlustatutel hüvitise maksmise periood eelnõu järgi 60 päeva. Halvas majanduslikus olukorras, kui tööpuudus on kõrge ja töö leidmine keeruline, pikeneb hüvitise maksmise periood maksimaalselt 120 päeva võrra.
Alla viie aastase kindlustusstaažiga inimestel jääb hüvitise saamiseks nõutav kindlustusstaaž samaks (hüvitist makstakse 180 kalendripäeva) ja tavapärase tööpuuduse korral hüvitise maksmise periood ei pikene. Majandusolukorra halvenedes pikeneb hüvitise maksmise periood kõrge tööpuuduse olukorras ka neile 60 kalendripäeva võrra.
Praegu sõltub hüvitise maksmise periood nii majanduslanguse kui ka majanduskasvu ajal üksnes kindlustatu tööstaažist ja hüvitist makstakse staaži pikkusest sõltuvalt 180, 270 või 360 päeva. Selline süsteem on vähese paindlikkusega, pakkudes nõrka kaitset majanduslanguse ajal ning tugevat kaitset majanduse kasvu faasis.
Tööpuuduse seisu hindab töötukassa ja avaldab registreeritud töötute arvu üks kord kuus. Registreeritud töötuid oli juulis 47 346, mis teeb registreeritud töötuse määraks Eestis 7,3 protsenti.
