Uute kriteeriumide alusel pääseb näiteks astma tõttu ajateenistusest vaid siis, kui see on keskmise või raske kuluga pingutusastma. Rangemad nõuded kehtestatakse ka psüühika- ja käitumishäirete osas, mis tähendab, et nende all kannatavad kutsealused peavad läbima senisest märksa tõhusama kontrolli.
"Meie eesmärk on anda arstlikule komisjonile suurem otsustuspädevus," ütles kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonnajuhataja asetäitja leitnant Ants Torim. "Kui on teada, et mingisugused haigusnähud tegelikult kuidagi kutsealuse võimekust ei mõjuta, siis ei pea talle ka ajateenistusest vabastust andma," lisas ta.
Samasugused muudatused hakkavad kehtima ka kaadrikaitseväelastele. Vigastada saanud või kurnava haiguse läbi elanud kaitseväelasi ei pea kaitseväest välja arvama, vaid nad suunatakse spetsialistina tööle tagalasse või staapi.
Muudatuse põhjusena nimetas Torim soovi muuta tervisekontroll paindlikumaks. Et see kutsealuste järjekordi kasvataks, seda Torim ei usu.
Kaitseressursside amet (KRA) võtab kutsealused arvele alates 17. eluaastast. Kui veel 1989. aastal sündinuid on arvele võetud 10 300, siis aasta hiljem sündinud poisse 9500 ning 1991. aastal sündinuid 8400. Samasugune langus jätkub ka järgmistel aastatel.
"Kindlasti võib kutsealuste arvu langusel olla mõju ajateenistuse kohtade täitmisele," märkis KRA pressiesindaja Ele Rõigas.
Kõige sagedamini on ajateenistusest vabastamise põhjuseks Rõigase sõnul luu-, lihase- ja sidekoehaigused, psüühika- ja käitumishäired ning hingamisteede haigused.
BNS
