Seda, et pingeline töö ja kiire elutempo põhjustavad vaimseid pingeid, näevad arstid oma töös sageli. Vaimsed pinged tekitavad omakorda stressi, krooniline stress võib kasvada üle depressiooniks, mis juba oluliselt mõjutab elu kvaliteeti, töövõimet ja võib olla isegi fataalne. Kahjuks pööratakse siiani töötervishoius töötajate vaimsele tervisele suhteliselt vähe tähelepanu.

„Puutume oma töös tihti kokku inimestega, kes töötavad kõrget stressitaluvust nõudvatel ametikohtadel. Seejärel tekkiski huvi, kas oleks võimalik kasutada vaimse tervise hindamiseks peale küsimustike mingeid markereid, mis aitaksid aju seisundit hinnata,” avaldas Toomas Põld, kes on aastaid töötanud peaarstina arstikeskuses Qvalitas, mis on üks tuntumaid töötervishoiukontrolli läbiviijaid Eestis.

Tema doktoritööd võib pidada erakordseks, sest see tõstatab esmakordselt probleemi EEG kasutamisest töötervishoius töötajate vaimse pinge ja depressiooni varajaseks tuvastamiseks. „Kuna oli teada, et Tallinna Tehnikaülikooli biomeditsiinitehnika keskuses uuriti depressiooniga patsiente kasutades elektroentsefalograafilisi signaale, siis tekkis mõte, et võiks proovida leida võimalusi, mis kergendaks arsti otsust vaimse tervise osas tervisekontrollis. Elektroentsefalograafia ehk EEG seadmed on läinud odavamaks ja kui arst tavapäraselt hindab EKG järgi südame tööd, siis ilmselt on võimalik sarnaselt hinnata ka aju tegevust. Vajalik on välja töötada hindamiskriteeriumid ja algorütmid,” märkis Põld.

Kui arstiõppes tutvustatakse EEG-d peamiselt epilepsia diagnoosimiseks, siis Põld tõstab esile, et tema doktoritöö puhul osutus üheaegselt keeruliseks ja huvitavaks see, kuidas erinevad signaalitöötlusmeetodid suudavad ajusignaalidest nii palju eriilmelist infot välja tuua.

„Näiteks saab spektraalse asümmeetria indeksi abil hinnata ajusignaalide aeglasemate ja kiiremate rütmide tasakaalu, samas kui fraktaaldimensioon hindab signaali keerukust,” selgitab doktoritöö autor. Signaalitöötluse abil kättesaadav info aitab tema sõnul kirjeldada muutusi EEG signaalis ja seega ka aju töös ning selle alusel saab omakorda leida näiteks depressioonile iseloomulikud muutused. Need muutused annavad aju seisundi kohta eeldatavalt informatsiooni varem kui hakkavad ilmnema tunnetatavad sümptomid. Seega oleks võimalik depressioonile jälile saada varem, kui inimene ise tajub muutusi oma vaimses seisundis.”

Aju töös esinevate kõrvalekallete varajane avastamine on vajalik töötajate läbipõlemise ja sellele  järgneva depressiooni ennetamiseks või õigeaegseks raviks. Eriti oluline on see ametites, kus depressioon võib mõjutada teiste turvalisust nagu näiteks lennunduses, nii pilootidel kui ka lennujuhtidel, aga ka politseinikel, sõjaväelastel.

„Selleks, et uudset lähenemist saaks kasutada töötervishoiu kontrolli raames igapäevapraktikas, oleks vaja sarnasesse uuringusse kaasata tuhandeid uuritavaid ja uuringud läbi viia erinevates uurimiskeskustes ning lõpuks jõuda ühtsete hindamislävenditeni,” viitas Põld faktile, et see võtab veel aega. „Oleks ju hea, kui arstid saaksid oma otsuste puhul toetuda lisaks erinevatele küsimustikele ka markeritele, mis aitaks veelgi paremini ära hoida ohtlikke situatsioone nii relvakandjatel, meremeestel, missioonidel viibijatel kui ka kõrgendatud vaimse pinge ja vastutusega ametitel.”

Järgmisel aastal peaks töötervishoiuarstide seltsil valmima sotsiaalministeeriumi tellitud psühhoemotsionaalsete ohutegurite käsitlusjuhend. „Loodan, et tehtud uuringust on abi vaimse tervise häirete paremal mõistmisel,” nentis Põld.

Toomas Põllu doktoritööga „Elektroentsefalograafilisel signaalil põhinevate indikaatorite kasutamine depressiooni sümptomite varaseks avastamiseks töötervishoius” saab tutvuda Tallinna Tehnikaülikooli digikogus. Töö juhendaja on Tallinna Tehnikaülikooli teadlane, kaasprofessor tenuuris Maie Bachmann.