09.08.2018 Neljapäev
Eesti tahab luua Lätiga ühtse pandipakendisüsteemi
Keskkonnaminister Siim Kiisler teeb ettepaneku arendada Eesti ja Läti ühtne pandipakendisüsteem, millega saaks Lätis ostetud joogitaara tagastada Eestis ja vastupidi.
"Eesti ja Läti vaheline joogikaubandus raugevat ei näi, pigem vastupidi. Tagastamisvõimaluseta taara kuhjub ning see mõjub halvavalt meie praegu hästi toimivale pandipakendisüsteemile ning jäätmekäitlusele laiemalt," kommenteeris Kiisler Eesti-Läti valitsuskomisjonile tehtavat ettepanekut. "Et Lätis on pandipakend praegu planeerimisjärgus, siis on hea aeg luua ühtne süsteem."
Eestis käivitus pandipakendisüsteem aastal 2005. Peamiselt kogutakse plasttaarat, alumiiniumpurke ning klaaspudeleid. See tähendab, et pandipakendisüsteemi rändab enamik meie joogitaarast – karastusjookide, vee, õlle, siidri, mahla- ja mahlakontsentraatide, nektarite ja lahja alkoholi taara.
2017. aastal paisati Eestis turule 291 miljonit tagatisrahaga koormatud ühekordset pakendit. Seda oli 6 protsenti vähem kui 2016. aastal. Kõige enam – 11 protsenti – vähenes seejuures metallpakendite hulk: just purgijooke ostetakse Lätist enim. Kokku koguti Eestis mullu hinnanguliselt 231 miljonit ühekordset joogipakendit, mis anti üle pandipakendile. Proportsionaalselt turule lastud kogusega vähenes mullu ka tagastatud pakendite hulk tunamullusega võrreldes 6 protsenti.
Kiisler lisas, et ühine pakendisüsteem Lätiga oleks Euroopa Liidus näidisprojekt, kuidas selles vallas riikide vahel koostööd teha. See julgustaks teisigi riike võtma jäätmekäitluses kasutusele piire ületavaid lahendusi.
Euroopa Liidu liikmesriikidest on joogipakendite tagatisraha süsteem kasutusel Eestis, Soomes, Rootsis, Taanis, Hollandis, Saksamaal, Leedus ja Horvaatias. Lisaks on tagatisrahasüsteemi rakendanud Island ja Norra. Tagatisrahasüsteemi rakendamist kavandatakse Lätis, Maltal, Suurbritannias ja Prantsusmaal.
Märksõnad
