Eestis tuvastati veebruari alguses pärast viieaastast vaheaega leetritesse nakatumine – tegemist oli nii-öelda kohaliku juhtumiga, sest Harjumaal elav täiskasvanud patsient ei ole viimasel ajal üheski välisriigis käinud. Haigestunu oli küll lapsena 1960. aastatel leetrite vastu kaitsesüsti saanud, kuid nii ammune doos ei hoidnud haigestumist ära.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel peaks pandeemia ärahoidmiseks olema elanike vaktsiiniga hõlmatus 95 protsenti. Eestis on vaktsineerimine paraku langustrendis ning nii mõnegi haigusega, näiteks lastehalvatusega, ollakse soovituslikust tunduvalt madalamal tasemel.

Soovituslikust madalam vaktsineerimine tähendab, et haiguspuhang tuleb, küsimus on vaid, millal,

ütles Tartu Ülikooli viroloogiaprofessor Andres Merits.

Ta lisas, et Eestit ümbritsevates riikides, välja arvatud Venemaa, kelle kohta andmed puuduvad, on vaktsiiniga hõlmatus kõrgem, ja kuigi see ei kaitse Eestit otseselt nakkuspuhangute eest, vähendab siiski võimalust, et viirust nendest riikidest sisse tuuakse.

«Mitmete riikide kogemuse põhjal on probleemiks see, et vaktsineerimata inimesed moodustavad sageli kogu- ja suhtluskondi. Viiruse sinna sattudes levib see kiiresti ja nakatumisi on rohkem, kui see keskmist vaktsineerimise taset arvestades olla võiks,» nentis Merits.

Teadusnõukoja juhi, Tartu Ülikooli rakubioloogia professori Toivo Maimetsa sõnul teeb vaktsineerimise seis Eestis murelikuks. «Selle langus ei alanud Covid-19 tõttu, vaid palju varem,» ütles ta. «Praegu oleme allpool seda 95 protsenti, mida soovitab WHO ja mis tuleneb ka teoreetilisest valemist, arvestades just leetriviiruse erakordselt aktiivset levimisvõimet (R0 = 12–18). Mingil määral on olukorra taga perearstide tegemata töö, ka Covid-19 vastu vaktsineerimine ei leidnud kõigi nende toetust. Pigem on siiski põhjuseks tõsiasi, et Eestis ei ole kaua aega olnud tõsiseid nakkushaiguste laineid. Samas on meil vaktsineerituse suhtes koolides, lasteasutustes ja mujal väga väikesed nõudmised.»

Paljud riigid nõuavad eri vaktsineerimisi nii selleks, et lapsed saaksid minna lasteasutustesse, kui ka tervisekindlustuse jaoks. «Ma usun, et meil on taolised diskussioonid veel ees, aga kardan, et selleks peab tekkima mingi tõsisem nakkuspuhang,» mainis Maimets.

2019. aastal tõi riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Andrei Korobeinik välja, et lapsevanemad keelduvad aina enam oma lapsi vaktsineerimast. Probleemi lahendusena pakkus ta välja, et vaktsiinivastastele vanematele võiks lõpetada lastetoetuste maksmise. Või siis keelata lasteaedadel vastu võtta lapsi, kellele pole tehtud kaitsesüste – sellega väheneksid teiste laste terviseriskid märkimisväärselt, kirjutab Postimees. 

Nüüd leidis Korobeinik, et vaktsineeritusega hõlmatuse tõstmiseks on olemas muidki lahendusi. «Paar aastat tagasi tegime näiteks vaktsiinikahjustuste fondi, et juhul kui midagi läheb valesti, maksab riik inimesele hüvitist, nagu ka näiteks arstivea tõttu. See peaks aitama kaasa inimeste usaldusele riigi vastu,» lausus ta.

Küsimus, kes peaks jälgima, et inimene ei ületaks vaktsiini kehtivuse aega, on Korobeiniku sõnul Eesti meditsiinis üldisem teema. «Me oleksime võinud personaalse riigi rakendustega väga palju raha säästa. Meeldetuletus, et mine konkreetsele protseduurile või uuenda vaktsiini, aitaks päästa elusid. See arendus ei ole mingisugune raketiteadus, isegi mitte tehisintellekti teema, vaid puhas algoritm. Lihtsalt tuleks inimesele öelda, et oled 55-aastane, mine vähiskriiningule, see on sulle kolme kuu jooksul tasuta," rääkis Korobeinik.

Paraku ei tule tema sõnul sellist lahendust ka järgnevate aastate jooksul. "Nii et praegu on ainus soovitus: mõtle ise, mis sul tegemata on. Arstide peale on siin mõttetu loota, nende töökoormus on meeletu selle tõttu, et riik ei ole oma tööd teinud, nad lihtsalt ei jõua igaühele personaalselt läheneda. Positiivne on see, et seoses koroonaga sai ära tehtud vaktsiinikahjustuste fond, mille idee ma üle kümne aasta tagasi välja pakkusin. Negatiivne on aga see, et inimeste usk vaktsiinidesse ei ole suurenenud, pigem isegi vastupidi. Nii et mõni epideemia on puhtalt aja küsimus. Kui see juhtub ja sellega kaasnevad ka surmad, hakkavad inimesed ehk mõtlema. Vähemalt näitab nii teiste riikide kogemus.»

Eestis on praegu vähemalt 30 000 last, kes pole haiguste vastu vaktsineeritud ja kes nakatudes võivad sattuda eluohtlikku seisundisse.