"Tunnustan kõiki neid, kes on ühinemisotsused tänaseks ära teinud. Leian, et haldusreformi esimest etappi võib lugeda õnnestunuks, sest omavalitsustest ligi 80 protsenti jõudsid omaalgatuslikult ühinemisotsusteni,“ ütles riigihalduse minister Mihhail Korb. „Samuti on mul hea meel selle üle, et paljud omavalitsused kirjutasid tulevikuplaanid ka juba ühinemisdokumentidesse sisse ning see tähendab, et ühinejad keskendusid suuresti oma tulevikule ja arengule.“
Omaalgatuslikult otsustasid ühineda 160 omavaltsust 213st. Selle vahetulemuse põhjal jääb alles 100 kohalikku omavalitsust, kuid peale teist etappi väheneb see hinnanguliselt 75ni. Võttes arvesse vaid tänaseks kokku lepitud ühinemisi, siis ühinejatest suurima elanike arvu ja pindalaga linnaks saab Pärnu – üle 50 000 elaniku ja pindala 594 km2. Suurima elanike arvu ja pindalaga vallaks saab Saaremaa vald – üle 32 000 elaniku ja pindala 2580 km2.
"Ainuüksi eelmisel aastal toimus seoses haldusreformiga erinevates omavalitsustes ja koostöös rahandusministeeriumiga üle 100 arutelu, seminari ning infopäeva. Tänan kõiki inimesi, kes nendest osa võtsid – neid inimesi oli umbes 4000,“ lisas minister.
Haldusreformi teine etapp näeb ette, et jaanuarikuu jooksul annavad piirkondlikud komisjonid valitsusele ülevaate omavalitsustest, kes ei täida 5000 elaniku kriteeriumi. Seejärel, hiljemalt 15. veebruariks, teeb valitsus nendele omavalitsustele ettepaneku ühinemiseks. Omavalitsused saavad kuni 15. maini esitada valitsuse ettepaneku kohta omapoolse seisukoha. Seejärel teeb valitsus lõpliku otsuse.
Haldusreformi viimane seis arvudes:
12 piirkonna ja 47 kohaliku omavalitsuse ühinemisotsused on valitsuses kinnitatud
35 piirkonda ja 113 kohalikku omavalitsust on ühinemislepingu volikogudes kinnitanud
4 merelist saarvalda (Muhu, Vormsi, Kihnu, Ruhnu) on esitanud taotluse erandi kohaldamiseks
26 kohalikku omavalitsust ei täida kriteeriumi ja ei osale läbirääkimistes
23 kohalikku omavalitsust ületab 5000 elaniku kriteeriumi ilma ühinemiseta.
