«Teen valitsusele ettepaneku väga selgelt läbi arutada, kas maskikandmine on tänases olukorras meditsiiniliselt põhjendatud ja kui suur on kohustuse tegelik kasutegur,» ütles kultuuriminister Tiit Terik pärast kultuurisektori esindajatega toimunud arutelu.

«Olukorras, kus koroonaviiruse näitajad näitavad selget langustrendi ja me oleme ära kaotanud suurema osa piirangutest, ei ole maskikandmise nõudest kinnipidamisel ratsionaalset põhjendust ning selle kontroll nõuab ebamõistlikke pingutusi,» lausus Tiit Terik.

Ta märkis, et teatrijuhtide tagasisidest lähtus, et majja majja sisenedes kannavad kõik külastajad viisakalt maske, kuid etenduse ajal pimedas saalis võetakse need tihti eest. «Kuidas antud olukorras maskikandmise nõuet tagada? Teine lugu on koorilauljatega - ligi 40 000 inimest peavad proovides läbi maski laulma. Paljud riigid on maskikandmise nõudest loobunud ning Eesti peaks järgima talupojatarkust ja kohustuse tühistama,» lisas Terik. 

Kultuuriministri sõnul on kultuurisektor seisukohal, et kohustuslik maskikandmine tuleb asendada soovituslikuga. «Koroonaviirus on meid saatnud rohkem kui kaks aastat ning kultuuri- ja spordisektor on selle aja jooksul suurt kahju kannatanud - ära on jäänud paljud üritused ja mitmed ettevõtjad on olnud sunnitud oma tegevuse lõpetama,» loetles minister.  «Poliitikute üks ülesandeid on ühiskonda lugeda ja tajuda elanike ootusi. Riik peaks praegu tegema kõik endast oleneva, et anda kultuurisektorile vabadus tegutseda. Küsitavate kohustuste pealesundimine on tänasel päeval ebamõistlik,» rääkis Tiit Terik.

Minister lisas, et Eesti inimesed on õppinud koroonaviirusega elama ning igaühel peaks vastavalt tervislikule seisundile olema vabadus ise otsustada maskikandmise üle. «Kohustust kohustuse pärast ei ole mõtet hoida. Usaldame oma inimesi ja laseme neil ise sõltuvalt ümbritsevast keskkonnast maskikandmise üle otsustada,» märkis Tiit Terik.

Teadusnõukoja endine juht Irja Lutsar arvab, et maskikandmise vajadus sõltub sellest kellega on tegemist. «Kui tegu on noore inimesega või terve inimesega või inimesega, kes on mõned kuud tagasi Covid-19 põdenud või viimase 3 kuu jooksul vaktsineeritud, siis sellel inimesel on väga väike tõenäosus nakatuda ja tema võib küll maski jätta ette panemata. Või kui inimene läheb kinno, kus on vaid üksikud inimesed, või pooltühja kaubanduskeskusse või istub pooltühjas ühistranspordis, siis pole maski tarvis,» kirjeldas Lutsar.

Samuti ei peaks tema sõnul maske kandma õues. 

Ent kui on tegu inimesega, kes ei ole koroonaviirust põdenud ega ka vaktsineeritud, siis Lutsar märkis, kui inimene läheb rahvarohkesse ruumi, kus on ka kehv ventilatsioon, siis praegusel ajal oleks sellel inimesel maski kandmine vajalik. «Mina eelistaksin sellisel juhul FFP2 maski. Samuti peaks rahvarohkes halva ventilatsiooniga ruumis kandma maski riskigruppi kuuluvad inimesed,» lisas teadlane ja tõi näiteks ühistransport tipptunnil või kui teatrid, kontserdid toimuvad väikses ruumis ja on rahvast täis. 

«Kui inimene tunneb end ise maskiga kindlamalt, siis mina mingit probleemi maski kandmises ei näe. Maski peab kandma ka, kui seda näevad ette asutused reeglid. Näiteks meditsiiniasutustes või hooldekodudes,» lisas Lutsar.