Selleks, et Estonia vrakiga seoses saaks üldse teha mingisuguseid praktilisi toiminguid, tuleks muuta seda lepet koost??ös Soome ja Rootsiga,“ rääkis Karilaid. „Komisjoni istungil arutamegi koos asjasse puutuvate asutuste esindajatega, riikidevahelise hauarahu kokkuleppe muutmise algatamise võimalusi.“
Komisjoni aseesimees Toomas Kivimägi leidis, et arvestatava hulga inimeste kollektiivne pöördumine on piisav, et kaaluda veelkord, kas õnnetusega seonduvalt on vastuseta küsimusi sedavõrd, et algatada Estonia laevavraki ülestõstmise protsess. Kivimägi lisas, et laevavraki ülestõstmist saab kaaluda vaid eeldusel, et see võiks anda küsimustele vastused.
Ebaoluliseks ei saa pidada seda, et katastroofist on möödunud 25 aastat ja laevavraki võimalik ülestõstmine avab uuesti lähedase kaotanute haavad,“ ütles Kivimägi. „ Tuleb ka arvestada, et vandenõuteooriad on enamasti atraktiivsemad kui ametlikud seisukohad.“
Istungile on kutsutud kollektiivse pöördumise allakirjutanute esindaja, Välisministeeriumi, Justiitsministeeriumi ning Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.
