Turu-uuringute aktsiaseltsi 25. augustist kuni 4. septembrini tehtud küsitlus näitas, et vastumeelsus varjamatule vägijoogi rüüpamisele kasvas ühes vanusega. Ülekaalukas mittepooldav arvamus ei sõltunud TAI direktori Maris Jesse sõnul sellest, kas inimene ise on olnud olukorras, kus teiste alkoholitarbimine on teda otseselt häirinud, või mitte.
Kuigi korrakaitseseaduse eestkõnelejate jutu järgi on uue paragrahvi põhialuseks see, et häiritu läheb ja annab häirijale oma häiritusest märku ning olukorra lahendamises püütakse omavahel kokkuleppele jõuda, näitavad küsitlustulemused Jesse hinnangul paraku, et „üle poolte Eesti inimestest ei ole valmis ise sekkuma alkoholitarbimisega seotud häirivasse olukorda″. Väikseim valmidus minna häirijat ise korrale kutsuma on üle 50-aastastel ja naistel.
„Kui üle 80% inimestest ei poolda avalikus kohas alkoholitarbimist, siis on vastus ühene: seadust tuleb muuta,″ arvas Pärnu linnapea Toomas Kivimägi. Ta pani ette, et omavalitsustel võiks olla õigus kehtestada alad, kus avalik joomine on lubatud. Tema määraks Pärnus selleks umbes kümme paika.
Tartu linnasekretär Jüri Mölder leidis vastupidiselt, et korrakaitseseadust tuleks muuta riigil ning see peaks olema omavalitsusteülene. „Meie seisukoht on, et Eestis ei saa kehtida 215 erinevat avalikus kohas käitumise nõuet″ lausus ta ning lisas, et Tartu linn pooldab loendi täiendamist kohtadega, kus avalik alkoholitarbimine on absoluutselt keelatud.
Napsitamise piirangud on juba kehtestanud teiste seas Pärnu, Kunda ja Saue. Kundas olid keelustamise aluseks inimeste ja korteriühistute pöördumised. „Kaebused puudutasid seda, et ei ole võimalik enam rahulikult õues olla, avalik kord on kannatanud, inimesed võivad avalikult juua, urineerida, segada teisi,″ teatas Kunda linnapea Jüri Landberg.
„Kogesime, kuidas teatud isikud hakkasid alkoholi demonstratiivselt tarbima kohtades, kus ükski viisakas ja normaalne inimene seda iialgi ei teeks – laste mänguväljakute ümbruses, poodide ja transpordipeatuste juures,″ lausus Saue linnapea Henn Põlluaas.
Oktoobri lõpus plaanib piirangud kehtestanud linnadega liituda Kuressaare. „Tundub, et Eesti ühiskond ei ole veel nii suurteks muutusteks valmis,″ põhjendas Kuressaare abilinnapea Madis Kallas. Siiski ei ole tema sõnul täheldatud, et uue korrakaitseseaduse tõttu oleks linnas õigusrikkumiste arv suurenenud.
