2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmetel tunnistab 15-aastasest ja vanemast Eesti elanikkonnast kindlat usku 320 872 inimest ehk 29%, teatab Statistikaamet. See protsent pole eelmise, 2000. aasta loendusega võrreldes muutunud.
Loendustevahelisel perioodil on Eestis levinud usuvoolude arv kasvanud. 2011. aastal oli järgijaid 90 usuvoolul. Samas 54% 15-aastasest ja vanemast elanikkonnast ei pea omaks ühtegi usku. Võrreldes 2000. aasta loendusega oli rohkem ka neid, kes ei soovinud usuküsimustele vastata, moodustades kokku 14%. Suhe religiooni on teadmata ligi 2% 15-aastase ja vanema elanikkonna puhul.
2011. aasta loendusel oli 15-aastase ja vanema elanikkonna seas levinuim õigeusk, mida tunnistab 16% ja luteri usk, mida tunnistab 10%.
15-aastastest ja vanematest eestlastest tunnistab kindlat usku 19% ja mitte-eestlastest 50%.
Eestis elavad eri rahvused järgivad oma traditsioonilist usku. Eestlaste seas on levinuim luterlus, mida tunnistab 14% 15-aastastest ja vanematest eestlastest. Luterlaseks peab end 27% Eestis elavatest soomlastest, 15% sakslastest ning 14% lätlastest.
Õigeusku peab omaks 51% valgevenelastest, 50% ukrainlastest, 47% venelastest ning 41% armeenlastest.
47% Eestis elavatest poolakatest ja 33% leedulastest on katoliiklased. Islami usk on levinum tatarlaste seas.
Eesti linnalistes asulates elab kolm korda rohkem usklikke kui maa-asulates, see on seotud eelkõige elanikkonna rahvuskoosseisuga.
Kindlat usku tunnistavate elanike osatähtsus maakonna 15-aastase ja vanema elanikkonna hulgas, 31.12.2011
Detailsemad andmed leiab statistika andmebaasist.
REL 2011 tulemuste avaldamise ajakavaga saab tutvuda www.REL2011.ee.
Eestis üheteistkümnes rahvaloendus toimus 31. detsembrist 2011 kuni 31. märtsini 2012. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Järgmine rahvaloendus toimub Eestis 2020/2021. aastal.
