11.–12. detsembril saab igaüks anda oma panuse suuremates kauplustes üle Eesti toimuvatel toidukogumispäevadel. 

„Kui 2019. aastal teenindasime keskmiselt 8600 klienti nädalas üle Eesti, siis tänaseks on see arv kahekordistunud,“ sõnas Eesti Toidupanga projekti- ja kommunikatsioonijuht Liina Peäske.

Ta lisas, et kui kevadise eriolukorra ajal õnnestus Toidupangal annetusi koguda nii kodu- kui välismaistelt ettevõtetelt, siis kahjuks on toetused praeguseks vaibunud. Seda enam loodetakse saabuval advendikuul kohalike inimeste abile.

Statistikaameti viimastele andmetele tuginedes elas 2018. aastal suhtelises vaesuses 21,7 protsenti ja absoluutses vaesuses 2,4 protsenti Eesti elanikkonnast. Seoses koroonakriisiga ähvardab see protsent veelgi tõusta. Ühe täiskasvanuga leibkondades, kus on lapsed, elas 2018. aastal absoluutses vaesuses 4,9 protsenti ja suhtelises vaesuses 35,4 protsenti leibkondadest. Enim vaesuses elavaid perekondi oli Harju maakonnas ja Tallinnas, vastavalt 11 501 ja 7078 üksikvanemat.

Toidupanga abistamiseks on mitu võimalust: tulla toidukogumispäevadele vabatahtlikuks, annetada toitu kaupluses või e-poes ning kel võimalik, siis ka rahaline tugi on väga teretulnud, sest seeläbi saab Toidupank vajaduspõhiselt soetada hulgihinnaga suuremas koguses vajalikku toitu, mida abivajajatele jagada,

tõi Peäske esile.

Ta nentis, et sotsiaalsete kontaktide minimeerimise vajadust arvestades on võimalik toiduannetus teha ka Barbora ja Coopi e-poodides. Abivajajatele kogutakse kogu detsembrikuu vältel toitu ka Rimi kauplustes. 

Peäske rõhutas, et 11.–12. detsembril toimuvatele toidukogumispäevadele vajatakse üle Eesti appi ligi 800 vabatahtlikku, sealjuures tagatakse kõigile koroonameetmeid silmas pidades vajalikud kaitsevahendid. Vabatahtlikuks saab end registreerida Toidupanga kodulehel. 

„Möödunud aastal, mil meil ei olnud kriisi ning inimeste majanduslik seis oli stabiilsem kui tänavu, annetasid head inimesed detsembri toidukogumispäevadel kokku 45 000 kilogrammi toiduaineid, millest jätkus abisaajate toiduabiks mitmeteks kuudeks. Toona oli üle Eesti abiks ligi 1000 inimest, kes annetusi vastu võtsid, neid komplekteerisid ning Toidupanka aitasid tuua,“ näitlikustas Peäske. „Ehkki toidukogumispäevade fookus on hädasolijate jõululaua katmisel, läheb elu edasi ka pärast pühi,“ sõnas Peäske. 

Ta lisas, et täna on Toidupanga laoseisud varasemast märksa tühjemad ning varu on väike, sest nõudlus on hüppeliselt kasvanud. „Seetõttu on iga inimesi panus Toidupangale väga oluline, seda ka pärast jõuluaega,“ lisas Peäske. 

Seitse aastat Toidupanga vabatahtlikuks olnud Liina tunnistab, et tööd on sel aastal olnud rohkem kui varasemalt. „Tööd on jätkunud päris palju, kuna abivajajaid on palju ning toitu on väga vaja. Koroonakriis on Toidupanga tegevust väga tugevalt mõjutanud. Teeme vabatahtlikega tööd kahes vahetuses ning loodame, et inimesed leiavad võimaluse meie tegevuse toetamiseks, et ükski vaesuses elav laps ei peaks tühja kõhtu kannatama ja inimestel oleks võimalik vähemalt jõulukuul mitmekülgsemalt toituda,“ ütles ta. 

Toidupank aitab toiduabiga inimesi, kes elavad toimetulekuraskustes. Eelisjärjekorras  jagatakse toiduabi peredele, kus kasvavad väikesed lapsed, sealhulgas üksikvanematega peredele. Neile järgnevad teised vähekindlustatud sihtgrupid nagu puudega inimesed, üksikud eakad, kodutud ja teised kriisiolukorda sattunud inimesed. 

Toidupankade jagamispunktides saavad toiduabi vaid eelnevalt sotsiaaltöötajate poolt abisaajate nimekirja kantud inimesed.