„Paar aastat tagasi viisime ühistute seas läbi küsitluse, kus palju kurdeti inimeste hoolimatust, lausa soovimatust prügi sorteerida,“ nentis Jaadla. Üheks suuremaks murekohaks on vähene arusaam sellest, mis ühte või teise konteinerisse käib – ka Rakvere ühistujuhi Anti Palmi sõnul tuleb vaatamata selgitavatele siltidele prügikasti kõrval aeg-ajalt ikka ette olukordi, kus biojäätmete konteinerisse on rännanud hoopis pakendikonteinerisse kuuluv pudel või sobimatu kilekott.
Tulevikus võivad siin appi tulla nutikad prügikastid.
Tulevikus võivad prügikastid olla isiksustatud – nii et avad konteineri kaane oma kaardiga,
rääkis keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma EKÜL veebiraadios „Taskutarkus“.
„Nii saab hiljem tuvastada, kes ja millal konteineri juures käis. Samuti on lahendusi, mis jäätmeid monitoorivad ja koheselt teada annavad, kui konteinerisse pannakse valet liiki jäätmeid. Kui näiteks pakendite hulka satub banaanikoor, annab konteiner kohe signaali.“
Heinma sõnul on need lahendused täna juba olemas ning mujal maailmas ka kasutusel. „Näiteks Amsterdamis on linnaosa, kus korterit üürides saab ka vastava kaardi, ilma milleta polegi võimalik jäätmetest vabaneda – kõik on isiksustatud. Sinnapoole peaksimegi liikuma, see leevendaks korteriühistute probleeme ja tekitaks enesekontrolli.“
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) alustas mullu ka teavituskampaaniat „Sorteeri biojäätmeid oma korteris!“. Teavituskampaania eesmärk on suurendada kortermajades elavate tarbijate teadlikkust biojäätmete vähendamise võimalustest ja parandada oskusi biojäätmeid liigiti koguda. Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetatud projekti raames õpetatakse kortermajades elavatele leibkondadele just kortermaja oludesse sobivaid praktilisi oskusi biojäätmete kogumiseks ning juhitakse nii kortermajade elanike kui ka laiema avalikkuse tähelepanu biojäätmete liigiti kogumisega seotud säästvale keskkonnakasutusele ja rahalisele säästule.
