Sisserände piirarv reguleerib peamiselt töö- ja ettevõtlusrännet kolmandatest riikidest. Piirarvu eesmärk on eelkõige kaitsta Eesti enda tööturgu ja suunata tööandjad eelistama Eesti elanikest tööjõudu.
Sisserände piirarv ei tohi ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Kuivõrd viimastel aastatel on sisserände piirarv täitunud ja elamisloa taotlejaid on rohkem kui piirarv elamislube anda võimaldab, siis on põhjendatud kehtestada piirarv maksimummääras,
rääkis siseminister Alar Laneman.
Siseminister lisas, et eelmisel aastal kehtestati määrusega sisserände piirarvu sisemine jaotus elamisloa andmise aluse ja põhjuse järgi. "Kas ka sel aastal selline jaotus tuleb, saab otsustada pärast sisserände piirarvu kehtestamist," selgitas Laneman.
2020. aastal oli võimalik anda 28 tähtajalist elamisluba töötamiseks etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses, 18 tähtajalist elamisluba erialaseks tegevuseks sportlase, treeneri, spordikohtuniku või sporditöötajana vastava spordialaliidu kutsel ning 10 tähtajalist elamisluba välislepingu alusel. Ülejäänud osa 2020. aasta sisserände piirarvust ehk 1258 jäi vabalt jagamiseks.
Sisserände piirarvu arvestusse kuuluvad töötamiseks, ettevõtluseks ja välislepingu alusel antavad tähtajalised elamisload.
Sisserände piirarvu alla ei kuulu pereränne, õpiränne, õppejõuna tööle asumine, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal tööle asumine, iduettevõttes tööle asumine, iduettevõtte asutamine, suurinvestorina tegutsemine ning töötamine tippspetsialistina, kellele tööandja maksab vähemalt Eesti kahekordset keskmist töötasu. Samuti ei kuulu piirarvu arvestusse Euroopa Liidu kodanikud ja nende perekonnaliikmed, Ameerika Ühendriikide ja Jaapani kodanikud ega rahvusvahelise kaitse saajad.
