„Uuringutulemus näitab, et riik tegeleb igapäevaselt tagajärgede lahendamisega, kuid eelkõige tuleks panustada ennetustööle, et luua võimalus lapsel kasvada üles oma bioloogiliste vanemate juures,“ kommenteeris uuringu “ÜRO Laste asendushoolduse juhiste rakendamine Eestis” tulemusi SOS Lasteküla juht Margus Oro. „Iga kohalik omavalitsus pakub sotsiaalteenuseid erineval kujul ja vormis ning see sõltub suuresti omavalitsuse võimekusest sinna rahaliselt panustada. Seevastu, kui laps on juba oma perekonnast eraldatud, langeb vastutus riigile.“
Oro sõnul asetab olemasolev „Laste ja perede arengukava 2012-2020“ suure rõhu ennetustööle, kuid teenuse kvaliteet vajab edendamist, et paremini aidata lapsi ja peresid, kel on oht jääda või kes on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest.
Uuringus eksperdina osalenud Sotsiaalministeeriumi spetsialisti Piia Tammpuu sõnul on oluline, et vanemliku hoolitsuseta jäänud ja seetõttu asendushooldusele paigutatud lastel oleks võimalus kasvada peres või võimalikult peresarnastes tingimustes. Selleks on ühelt poolt vajalik arendada hooldusperede süsteemi, teisalt muuta asenduskoduteenust peresarnasemaks nii teenuse osutamise füüsilise keskkonna kui ka teenuse sisu ja korralduse mõttes.
“Lisaks peremajade ehitusele on vaja suurendada just perevanemaga asenduskoduteenuse kättesaadavust, kus vahetustega kasvatajate asemel hoolitseks laste eest üks perevanem, kes elaks nendega ka püsivalt ja päevast päeva koos. Seni on perevanemaga asenduskoduteenust suutnud pakkuda 35 asenduskoduteenuse pakkujast 10, kellest enamik on MTÜ-d ja valdavalt ühe asenduskoduga pere,” rääkis Oro.
SOS Lasteküla Eesti Ühing viis uuringu läbi möödunud aastal. Lisaks seadusandluse ja poliitikadokumentide, olemasolevate uuringute ja statistika analüüsile viidi läbi ka küsitlused kohalike omavalitsuste lastekaitse- ja sotsiaaltöötajate ning asenduskodude juhtide ja töötajate seas. Samuti intervjueeriti maavalitsuste lastekaitse- ja sotsiaalametnikke, hooldusperesid, valdkonnas tegutsevaid mittetulundusühinguid ning asendushoolduse taustaga noori.
Uuringu eesmärk oli analüüsida Eesti asendushoolduse teenuste vastavust ÜRO laste asendushoolduse juhistele ning kaardistada asendushoolduse kitsaskohad. Uuringu tulemusel on koostatud 10 ettepanekut, kuidas muuta asendushooldust puudutav seadlusandlus ja praktika lapsesõbralikumaks.
2012. aasta lõpu seisuga oli Eestis asendushooldusel kokku 2618 vanemliku hoolitsuseta last. Neist 1048 oli asenduskoduteenusel, 1316 elas eestkostja peres ja 254 hooldusperes. Suure osa asenduskoduteenusele paigutatud lastest moodustavad puudega või muude erivajadustega lapsed.
