„Tasud jäävad ka edaspidi taskukohaseks ja seda kindla eesmärgiga populariseerida harrastuspüüki ning tagada kõigile Eesti elanikele ligipääs meie ühisele loodusvarale. Ühe lihtkäsiõngega püük on jätkuvalt tasuta,“ selgitas kalanduspoliitika osakonna juhataja Sigmar Suu.
Harrastuspüük on väga populaarne vaba aja veetmise viis, mis lisaks looduses viibimisele ja vaimsele heaolule võib boonusena anda püüdja lauale värske toidupoolise. Selle juures tuleb püüdjatel arvestada, et kalad on Eesti loodusvara, mille kasutamiseks on enamikul juhtudest kohustus tasuda keskkonnatasu harrastuspüügiõiguse näol.
„Harrastuspüügiõiguse tasu ei ole muutunud alates 2012. aastast. Arvestades investeeringute mahtu kalavaru tagamiseks ja sektori toimimiseks, on selge, et kui harrastuspüügiõiguse tasud jäetaks muutmata, poleks laekuvad tulud enam piisavad sektori arendamiseks või senise taseme hoidmiseks,“ selgitas Suu.
Riigi kehtestatud tasumääradest ja sealt laekuvast tulust kaetakse mitmeid harrastuskalapüügisektori arendamiseks tehtavaid kulutusi, näiteks kalastajatele mõeldud taristu rajamist, harrastuskalastajate jaoks oluliste kalaliikide koelmute taastamist, kalade veekogudesse asustamist ning palju muud.
Alates 1. juulist kehtima hakkavad harrastuspüügiõiguse tasumäärad:
- 24 tunni eest – 2 eurot;
- 7 päeva eest – 5 eurot;
- 182 päeva eest – 17 eurot;
- 365 päeva eest – 27 eurot.
Varem soetatud harrastuspüügiõigused, näiteks juba ostetud aastane püügiõigus, kehtivad püügiõiguse perioodi lõpuni ja lisatasu nende eest maksma ei pea.
