Direktiiviga kehtestatakse eelkõige suurettevõtjatele kohustused seoses nende tegevuse kahjuliku mõjuga inimõigustele ja keskkonnale. Eeskirjad ei puuduta mitte ainult äriühingute tegevust, vaid ka nende tütarettevõtjate tegevust ja äripartnerite tegevust äriühingu tegevusahelas.

Otseselt mõjutab direktiiv rohkem kui 1000 töötajaga ettevõtteid, mille käive on üle 450 miljoni euro, ja nende tegevust alates kaupade tootmisest või teenuste osutamisest kuni toodete järgmise etapi turustamise, transpordi või ladustamiseni. Äriühingud, keda need vastu võetud õigusaktid mõjutavad, peavad võtma ja rakendama riskipõhist süsteemi, et jälgida, ennetada või heastada direktiivis määratletud inimõigusi või keskkonnakahju.

Direktiivis nõutakse, et ettevõtted tagaksid inimõiguste ja keskkonnaalaste kohustuste täitmise kogu nende tegevusahelas.

Kui tuvastatakse nende kohustuste rikkumine, peavad äriühingud võtma asjakohaseid meetmeid, et vältida, leevendada, lõpetada või minimeerida kahjulikku mõju, mis tuleneb nende enda, nende tütarettevõtjate ja nende äripartnerite tegevusahela tegevusest. Ettevõtteid saab pidada tekitatud kahju eest vastutavaks ja nad peavad maksma täielikku hüvitist. Ettevõtjad, keda direktiiv mõjutab, peavad samuti vastu võtma ja jõustama kliimamuutustega seotud üleminekukava kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppega.

Direktiiv näeb ette, et äriühingud peaksid võtma asjakohaseid meetmeid, et kehtestada ja rakendada hoolsuskohustust oma tegevuse, oma tütarettevõtjate ning oma otseste ja kaudsete äripartnerite suhtes kogu tegevusahela ulatuses kooskõlas käesoleva direktiivi sätetega. Direktiiviga ei tohiks kohustada äriühinguid tagama, et kahjulikku mõju ei teki kunagi ega mingil tingimusel või et see suudetakse alati lõpetada. Näiteks seoses äripartneritega, kelle puhul kahjulik mõju tuleneb riigi sekkumisest, ei pruugi äriühing olla võimeline selliseid tulemusi saavutama. Seetõttu peaksid peamised ettenähtud kohustused olema kohustused teha tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimalik. Äriühing peaks võtma asjakohaseid meetmeid, mille tulemusena võib põhjendatult eeldada kahjuliku mõju ennetamist või minimeerimist konkreetses olukorras. Arvesse tuleks võtta eripärasid, mis iseloomustavad äriühingu äritegevust ja tegevusahelat, sektorit või geograafilist piirkonda, kus tema äripartnerid tegutsevad, äriühingu võimet mõjutada oma otseseid ja kaudseid äripartnereid, ning seda, kas äriühing saaks oma mõjujõudu suurendada.

Tegevusahel peaks hõlmama tegevusi, mis on seotud kaupade tootmise ja tarnimise või teenuste osutamisega äriühingu poolt ning see peaks hõlmama selliste otseste ja kaudsete äripartnerite tegevust, kes on seotud äriühingu tegevuseks vajaliku tooraine, toodete või tooteosade kavandamise, kaevandamise, valmistamise, transpordi, ladustamise või tarnimisega või äriühingule äriühingu tegevuseks vajalike teenuste osutamisega. Samuti peaks tegevusahel hõlmama selliste otseste ja kaudsete äripartnerite tegevust, kes on seotud toote turustamise, transpordi, ladustamise ja kõrvaldamisega, sealhulgas toote lammutamise, ringlussevõtu, kompostimise või prügilasse ladestamisega, kui selline tegevus toimub äriühingu jaoks või tema nimel. Sellesse ei kuulu toote kasutuselt kõrvaldamine tarbijate poolt. Samuti ei tohiks tegevusahel hõlmata sellise toote turustamist, transporti, ladustamist ja kõrvaldamist, mille suhtes kohaldatakse liikmesriigi ekspordikontrolli, pärast toote ekspordiks loa saamist.

Hoolsuskohustuse protsess peaks hõlmama kuut etappi, mis on määratletud OECD hoolsuskohustuse suunistes vastutustundliku ettevõtluse kohta, mille abil kindlaks teha ja käsitleda kahjulikku mõju inimõigustele või keskkonnale. Need etapid on:

1. hoolsuskohustuse lõimimine tegevuspõhimõtetesse ja juhtimissüsteemidesse;
2. inimõigustele või keskkonnale avalduva kahjuliku mõju kindlaks tegemine ja hindamine;
3. inimõigustele või keskkonnale avalduva tegeliku või võimaliku kahjuliku mõju ennetamine, lõpetamine või minimeerimine;
4. meetmete tõhususe hindamine;
5. teavitamine;
6. parandusmeetmed.

Äriühingu vastutus

Direktiiv näeb ette neli tingimust, mis peavad olema täidetud, et äriühingut saaks vastutusele võtta – füüsilisele või juriidilisele isikule tekitatud kahju, kohustuse rikkumine, põhjuslik seos kahju ja kohustuse rikkumise vahel ning süüline tegu (tahtlus või hooletus) –, ning lisati süülisuse element.

Edasised sammud

Pärast seda, kui Euroopa Parlamendi president ja nõukogu eesistuja on direktiivile alla kirjutanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ja see jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist.

Liikmesriikidel on aega kaks aastat, et rakendada määrusi ja haldusmenetlusi selle õigusakti järgimiseks.

Direktiivi kohaldatakse sõltuvalt äriühingute suurusest:

• 3 aastat pärast direktiivi jõustumist ettevõtetele, millel on üle 5 000 töötaja ja käive 1 500 miljonit eurot
• 4 aastat pärast jõustumist ettevõtete puhul, kus on üle 3 000 töötaja ja käive 900 miljonit eurot
• 5 aastat pärast direktiivi jõustumist enam kui 1 000 töötajaga ja 450 miljoni euro suuruse käibega ettevõtetele.