Justiitsminister Kalle Laaneti sõnul toetab Eesti direktiivi üldisi kestlikkusalaseid eesmärke ja peab oluliseks inimõiguste ja keskkonnakaitset äritegevuses. „Samas on olnud läbivalt Eesti seisukoht, et me peame leidma eesmärgi saavutamiseks paremaid viise kui ülemäärase bürokraatia kehtestamine. See on olnud ka üks põhjus, miks me direktiivi ei ole toetanud," ütles Laanet.
Laaneti sõnul läksid arvamused nii Euroopa Liidu nõukogus liikmesriikide seas kui Euroopa Parlamendi sees lahku. 12. märtsil toimunud Euroopa Parlamendi täiskogu kohtumisel kõlas seisukohti, et eesmärk liikuda kestlike tarneahelate poole peab toimuma eelkõige läbi ettevõtete konkurentsivõime tõstmise, mitte neid liigsete kohustustega üle koormates.
„Sõnavõttudes on muuhulgas rõhutatud, et kuigi eesmärgid on olulised, oleks see plaanitavate reeglitega liiga koormav ettevõtjatele, kellele on niigi viimasel ajal erinevaid kulukaid reegleid kehtestatud. Eesmärk liikuda kestlike tarneahelate poole peaks eelkõige käima läbi ettevõtete motiveerimise, mitte karistamise,“ lausus Laanet.
Direktiivi teksti toodi kompromissina sisse muudatus ettevõtete suurema käibemäära ja töötajate arvu kohta ehk teisisõnu hakkab algatus reguleerima nüüd ettevõtteid, kellel on keskmiselt 1000 töötajat ning aastane käive vähemalt 450 miljonit eurot.
„Kui kohaldamisalasse jäävad ainult väga suured ettevõtted, siis neil on tõepoolest suurem võimekus algatusega ettenähtud nõudeid oma protsessidesse sisse viia. Samas ei kaota see minu hinnangul probleemi olemust, kuna tarneahelate kaudu jäävad kaudselt mõjutatuks ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtted,“ märkis Laanet.
Eesti on varasemalt väljendanud, et ei toeta direktiivi sellisel kujul vastuvõtmist, kuna sellest tulenevad reeglid on ebaselged ja pole aru saada, millised kohustused ja sellega kaasnev vastutus ettevõtjatele langeksid.
