Kui siiani oli võimalik äriühingute piiriülene ühinemine, siis uute võimalustena lisandub piiriülene jagunemine ja piiriülene ümberkujundamine. Kontroll piiriülese liikumise üle muutub samas rangemaks ning tingimused täpsemaks.
„Asutamisvabaduse kui Euroopa Liidu ühe aluspõhimõtte kohaselt saab iga liikmesriigi kodanik asutada teises liikmesriigis äriühingu. Samas tekib ettevõtluses vahel vajadus juba olemasolev äriühing ühest liikmesriigist teise viia. Selleks, et poleks vaja ühes liikmesriigis tegevust lõpetada ning teises uut äriühingut asutada, on loodud piiriülese liikumise regulatsioon, mida antud eelnõuga täiendame,“ rääkis justiitsminister Lea Danilson-Järg. „Muudatused avardavad äriühingu võimalusi Euroopa Liidu siseturul ning soodustavad majanduskasvu ja konkurentsi.“
Samaaegselt muudetakse rangemaks kontroll äriühingute piiriülese liikumise üle ja täpsustatakse tingimusi. Näiteks ei ole piiriülene liikumine lubatud, kui äriühingu suhtes on algatatud saneerimis- või pankrotimenetlus või kriminaalmenetlus. Lisaks täieneb registripidaja kontrollikohustus piiriülese liikumise tõendi väljaandmisel. Selleks, et registripidajal oleks piisavalt infot ja andmeid, et hinnata piiriülese liikumise motiive ja lubatavust, on tal edaspidi võimalik menetlusse kaasata erinevaid asutusi, näiteks rahapesu andmebürood.
Registripidaja peab senisest laiemalt kontrollima piiriülese liikumise motiive. See on oluline tagamaks, et äriühingud ei saa kasuta piiriülest liikumist eesmärkidel, mis on potentsiaalselt ebaseaduslikud või millega võib kaasneda oht Eesti julgeolekule,
sõnas justiitsminister.
Seaduse muudatusega on edaspidi paremini tagatud ka töötajate kaasatus ja osalus äriühingu piiriüleses liikumises. „Äriühingu õiguse kõrval end piiriüleselt ümber kujundada, ühineda ja jaguneda, tuleb arvestada ka töötajate, võlausaldajate ning osanike või aktsionäride kaitsega. Eelnõu näeb selleks ette vajalikud tagatised ning informeerimise kohustuse,“ rääkis justiitsminister.
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiiviga, mis puudutab äriühingute piiriülest ühinemist, jagunemist ja ümberkujundamist ja mis tuleb liikmesriikidel üle võtta 31. jaanuariks 2023.
