Muudatusega viiakse oluline e-hääletamise dokumentatsioon kõrgemale otsustuse tasemele.
Seni on seadusandja jätnud selle paljuski vabariigi valimiskomisjoni ja riigi valimisteenistuse enda pädevusse. Nii toimub praegu elektrooniliste häälte lugemine vabariigi valimiskomisjoni otsustes paika pandud reeglite järgi, mitmeid küsimusi reguleerivad riigi valimisteenistuse korraldustega kinnitatud dokumendid. Sellega kõrvaldatakse e-hääletamise regulatsiooni formaalsed puudused, millele ka riigikohus on tähelepanu juhtinud.
Koostatud väljatöötamiskavatsus käsitleb tehnilisi ja formaalseid muudatusi e-hääletamise protsessis, mille eesmärk on muuta regulatsioon läbipaistvamaks. „Riigikohus on formaalsetele puudustele seoses e-valimiste regulatsiooniga tähelepanu juhtinud nii pärast 2019. aasta kui ka pärast 2023. aasta valimisi,“ sõnas justiitsminister Kalle Laanet.
Võrreldes nn tavahääletusega on e-hääletamine valimisseadustes vähem detailselt reguleeritud. Üksikasjalikuma regulatsiooni puudumine seaduses võimaldab e-hääletamist kui üha enam kasutamist leidvat hääletamisviisi, rünnata vähese läbipaistvuse ja vähese kontrollitavuse argumentidega. „E-hääletamise reeglistiku terviklikkus ja selgus tagab kõigile ühiskonnagruppidele parema arusaadavuse ning sellega ka avaliku teenuse jätkuva usaldusväärsuse,“ lisas minister.
Kuna e-hääletamise reeglistik on killustunud, ei ole piisavalt selge, milline on riigi infosüsteemi ameti roll valimiste korraldamisel. Teiste osapoolte kaasamine valimiste korraldamisse on riigikohtu hinnangul õiguspärane, kui valimiste korraldamise juhtimine, kontroll ja vastutus jääb riigi valimisteenistusele. Rollid riigi infosüsteemi ameti ja riigi valimisteenistuse vahel peaksid olema selgemalt kokku lepitud.
