Eelnõu seletuskirja järgi tingis seadusemuudatuse algatamise asjaolu, et Ukraina sõja tõttu on Eestisse saabunud sõjapõgenikud, kellest suurele osale on kohalikud omavalitsused koolides õppimiseks kohad leidnud, kuid kes lahkuvad ilma teatamata koolist.
„Kui üldjuhul võetakse kooli vastu ja sealt välja õpilase vanema esitatava vastavasisulise taotluse alusel kooli direktori otsusega, siis on paljudel juhtudel praktikas ilmnenud, et Ukrainast Eestisse saabunud isikud lahkuvad Eesti riigist ilma kooli või kooli pidajat eelnevalt teavitamata,” märgitakse seletuskirjas.
Haridus- ja teadusministeeriumi hinnangul on täiendus vaja teha lisaks põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele ka koolieelse lasteasutuse seadusesse, kuna ei ole alust arvata, et isikud, kes lahkuvad Eestist kooli ja kooli pidajat teavitamata ning avaldust koolist väljaarvamise kohta esitamata, teeksid seda koolieelsete lasteasutuste puhul.
„Eelduslikult on paljudes välisriigist saabunud ning siit lahkunud peredes nii kooliealisi kui ka koolieelses eas lapsi ning probleemiks võib kujuneda ka see, kui riigist lahkunud lapsed jäävad koolieelsete lasteasutuste nimekirja. Et mitmetel kohalikel omavalitsustel on raske tagada lasteaiakohti ka kohalikele lastele, ei saa me lubada sellist praktikat, mis ligipääsu lasteaiakohtadele veelgi vähendab,” põhjendas haridus- ja teadusministeerium seadusemuudatuse vajalikkust.
