Eelnõus lisatakse digiplatvormide kaudu töötavad inimesed töötajate loetelusse, kellele võib kehtestada avalikes huvides eesti keele oskuse nõude. Samuti vähendab eelnõu kaubanduskeskuste võõrkeelse audioreklaami mahtu, täpsustab võõrkeelse kaubamärgi kasutamisel eestikeelse teabe esitamist ning tugevdab eesti keele positsiooni asjaajamisel ja teabe edastamisel riigi- ja omavalitsusasutustes.
Volikogu liikmete piisav keeleoskus on justiitsminister Lea Danilson-Järgi hinnangul ühtlasi eelduseks, et volikogude töö kõikjal Eestis toimub eesti keeles. Justiitsminister on öelnud, et 2025. aasta kohalikud valimised peavad tulema teisiti, mis tähendab, et volikogude töö peab toimuma riigikeeles. „Seega oleks valijate suhtes aus, kui kandideerida saavad ainult piisava eesti keele oskusega inimesed,“ ütles Danilson-Järg ja lisas, et eesti keele positsiooni avalikus ruumis tuleb järjepidevalt kaitsta.
Lisaks peab keeleamet saama ka senisest laiema mandaadi järelevalve teostamiseks keelenõuete täitmise üle volikogudes. See muudatus on samuti eelnõuga plaanis.
Ka toetab justiitsminister haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase algatatud eelnõud keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmiseks. Lukas ütles kunstikeskuses toimuval paneelarutelul, et keeleseadus tuleb viia kooskõlla muutustega ühiskonnas. „Eesti keel peab olema Eestis peamine teabe- ja suhtluskeel ning seda igas valdkonnas,“ ütles minister Lukas.
„Eesti põhiseaduslik kokkulepe saab alguse eesti keele kaitsest. Keeleameti järelevalve on juhtinud tähelepanu paljude teenindusala töötajate vähesele või olematule eesti keele oskusele ning kaubanduskeskustes kõlavatele tihti valdavalt võõrkeelsetele reklaamidele," lausus Lukas.
Kui nii saab, ei nähta põhjust ka eesti keele õppimiseks. Seadusemuudatus kaitseb ühest küljest Eesti inimeste huvi saada eestikeelset teavet, teisalt on ülioluline tugevdada eesti keele kui riigikeele positsiooni ja teha eesti keel avalikus ruumis ülekaalukaks, nagu näeb ette eesti keele arengukava,
lisas ta.
