Nii justiitsministeerium kui huvirühmad toetavad üldist eesmärki võidelda hilinenud maksete vastu, kuid peavad algatuse lähenemisviisi problemaatiliseks. „Riik peab ettevõtlusmaastikku korrastama ja olema suunanäitaja, ent vältima ülereguleerimist,“ ütles justiitsminister Kalle Laanet.
Plaanitava hilinenud maksete määrusega kavandatakse muu hulgas range 30 päevase maksetähtaja ülempiiri seadmist kõigis äritehingutes, mille tulemusena kas tarnitakse kaupu või osutatakse teenuseid tasu eest. „Minu hinnangul piirab see liigselt kokkuleppevabadust, mis on ettevõtluse vältimatu osa. Ka ei saa nõustuda lähenemisega, et sellest tähtajast kinni pidamist peaks riik hakkama karistuse ähvardusel kontrollima ja seda isegi olukorras, kus kumbki lepingu pool millegi üle ei kaeba,“ selgitas justiitsminister.
Laaneti sõnul on ka erinevad ettevõtlusorganisatsioonid oma tagasisides märkinud, et ettepanekuga ei lahendata võlgnikega seotud probleeme, kuna võlgnevused on tingitud erinevatest põhjustest, mida lühemad maksetähtajad ei lahenda. „Me ei tohiks liigselt sekkuda ettevõtjate vahelistesse võlasuhetesse, mistõttu tulebki meie esindajatel nüüd seista Eesti ettevõtjate õiguste, kuid ka meie õigussüsteemi terviklikkuse eest ja pingutada selle nimel, et ELis selliseid ebaproportsionaalseid reegleid ei kehtestataks,“ rääkis ta.
