Lisaks soovitatakse laiendada suitsuvabade alade ulatust ja keelata ühekordselt kasutatavate e-sigarettide turustamine.

Eesti peab vajalikuks just Euroopa Liidu ühest lähenemist, kuna sel viisil saab mitte ainult Eesti vaid kogu Euroopa tervemaks muuta.

Terviseminister Riina Sikkut tõi ühise lähenemise vajaduse ühe näitena välja kaug- ehk internetimüügi. „Enam kui pooled liikmesriigid, sealhulgas Eesti, on tubakatoodete kaugmüügi küll keelustanud, kuid praktikas on ilmnenud selle keelu kohaldamise keerukus. Kuna osades liikmesriikides on internetimüük lubatud, siis jätkuvalt toimub tarne nendesse liikmesriikidesse, kus kehtib kaugmüügi keeld. Liikmesriigiti pole olnud võimalik tagada keelu toimimist, sest järelevalve tegemine on piiriülese kaugmüügi korral raskendatud. Ühisel lähenemisel kaoks ära ka võimalus Eestis keelatuid tooteid hankida Euroopas reisil olles või läbisõidul. Kõikehõlmav seadusandlus EL tasandil aitab need probleemid lahendada,“ selgitas Sikkut.

Sotsiaalministeeriumi keskkonnatervise ja kemikaaliohutuse juht Aive Telling tõi välja Euroopa Liidus ühtselt maitsete regulatsiooni ajakohastamise olulisust. „Vaja on kehtestada lubatud maitseainete nimekirjad, et hõlbustada järelevalvet ja vältida tootearenduslike uuendustega õigusaktidega seatud kitsendustest möödahiilimist. Eestis tehtud tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamise uuringust selgus, et 67 protsenti noortest lähtub tootevalikul maitsest. Seejuures usuvad noored ise, et nikotiinitoodete tarvitamist vähendaks muuhulgas maitsestatud toodete kättesaadavuse piiramine,“ toonitas Aive Telling laste ja noorte kaitsmise vajadust. 

Lisaks vajavad terviseministri sõnul tubaka- ja nikotiinitooteid käsitlevad õigusaktid juurde nutikust ja sirgeselgsust. „Tervisemeelne seadusandlus peab kohanema tubaka- ja nikotiinitööstuse kavalusega, tuues regulatsioonidesse sisse uued tooted nagu nikotiinipadjad ning ennetavalt ka tooted, mida turul veel ei ole," selgitas Riina Sikkut.

Lisaks toonitas minister, et heakskiidu saanud Eesti seisukohad on kooskõlas uue, riigikogus esimese lugemise läbinud rahvatervishoiu seaduse põhimõttega „tervis igas poliitikas“. 

2020. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu kohaselt oli regulaarseid elektroonilise sigareti tarvitajaid 3,8 protsenbti täiskasvanud elanikkonnast, siis aastal 2022 oli neid juba 10,4 protsenti.

Murettekitava näitajana on kasvutrend just noorte naiste hulgas, kus igapäevaste e-sigaretitarvitajate hulk oli paari aastaga kasvanud 11,5 protsendile. Samuti on suurenenud nikotiinipatjade pruukijate hulk nooremas vanuserühmas, kus 2022. aastal oli 16-24 aastaste meeste hulgas regulaarseid tarvitajaid kokku 20 protsenti.