Tegemist on esimeste ELi reeglitega naistevastase ja koduvägivalla tõkestamiseks. Direktiiv nõuab karmimaid seadusi kübervägivalla vastu, ohvrite tõhusamat toetamist ja meetmeid vägistamiste ärahoidmiseks.
Muu hulgas keelatakse direktiiviga naiste suguelundite moonutamine ja sundabielud. Samuti annab seadus suunised selle kohta, kuidas käsitleda internetis toime pandud süütegusid, nagu isikliku teabe loata avaldamine ja küberliputamine.
Uus direktiiv täpsustab ka raskendavaid asjaolusid, mille puhul määratakse süüteo eest karmim karistus. Näiteks on raskendav asjaolu see, kui süütegu pannakse toime avaliku elu tegelase, ajakirjaniku ja inimõiguste kaitsja vastu või kavatsusega rünnata kedagi tema soo, seksuaalse sättumuse, nahavärvi, usu, sotsiaalse päritolu või poliitiliste veendumuste pärast. Samuti on nimekirjas aukuriteod.
Vägivallaohvrite turvalisus ja heaolu on kõige olulisem. Neile tuleb pakkuda majutust varjupaikades ning tervishoiuteenuseid. Vägivallajuhtumid tuleb paremini dokumenteerida ja nende kohta tõendeid koguda. Samuti on vaja teha laiemat selgitustööd, et nõusolekuta seks on kuritegu.
Parlamendi nõudmisel kontrollib Euroopa Komisjon iga viie aasta tagant, kas neid reegleid oleks vaja muuta.
Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportöör Frances Fitzgerald (EPP, Iirimaa) ütles, et parlament astus suure sammu naistevastane vägivalla Euroopast välja juurimise poole. "Meil on nüüd laiapõhjaline uus seadus, mis kaitseb ohvreid ning aitab vägivallatsejaid vastutusele võtta. Muudmoodi ei ole võimalik ühiskonnas võrdõiguslikkust saavutada."
Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportöör Evin Incir (S&D, Rootsi) ütles, et Euroopa Parlament võttis täna vastu murrangulise seaduse, mis tugevdab naiste õigusi ja päästab elusid. "See on ajalooline otsus, mis aitab meil vormida ühiskonna naistele turvaliseks ja ohutuks. Euroopa Liit muutub tänu sellele õiglasemaks ja võrdsemaks."
Direktiiv võeti vastu 522 poolthäälega. Vastu oli 27 ja erapooletuks jäi 72 parlamendiliiget. Uued reeglid jõustuvad kakskümmend päeva pärast nende avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Liikmesriikidel on seejärel kolm aastat aega, et need oma siseriiklikku õigusesse üle võtta.
