Muudatused puudutavad nii korteriomandite moodustamist kui ka juba toimivas kortermajas korteriomandi jagamist. Lisaks antakse kohaliku omavalitsuse üksustele võimalus moodustada lepitusorgan korteriomandeid ja korteriühistuid puudutavate vaidluste lahendamiseks.

Justiitsminister Maris Lauri sõnul lahendatakse eelnõuga neid probleeme, mis on alates 2018. aastast jõustunud seadusmuudatuse järel ilmnenud.

Seal, kus kohtub palju erinevaid inimesi ja nende huvisid, on vaidlused ikka kerged tekkima. Kortermajad ja nende haldamiseks loodud ühistud ei ole mingi erand. Et seadus kaitseks inimeste huve parimal moel, ongi kaardistatud viimastel aastatel praktikas kerkinud probleemid ja pakutud eelnõuga lahendused,

ütles ta.

Näiteks on eelnõus ette nähtud kaitsemehhanism kuritarvitamise vältimiseks vanemaealisi isikuid silmas pidades.

"Näiteks, kui inimene müüb oma kinnisvara, kuid tingimusel, et ta võib seal elada oma surmani, siis  kuritarvitamise vältimiseks on võimalik edaspidi seda tingimust lõpetada vaid notari poolt," selgitas Maris Lauri.

Kui elamule seatud isikliku kasutusõiguse lõpetamise vorminõudeid karmistatakse, siis muude piiratud asjaõiguste, sealhulgas hüpoteegi lõpetamisega seotud nõudeid hoopis leevendatakse.

Kinnisasja koormava piiratud asjaõiguse saab edaspidi lõpetada digitaalselt allkirjastatud nõusolekuga ja samuti on digitaalselt võimalik ka hüpoteeki üle anda või sellest loobuda. Ehk siis, muudatuse jõustumisel ei pea enam nende toimingute jaoks minema notari juurde ja tasuma notari tasu, vaid kinnistamisavaldust on võimalik esitada digitaalselt kinnistuportaali kaudu.

Teise olulise muudatusena saab korteriomandit edaspidi moodustada üksnes notariaalselt. Siiani on seda vaja läinud vaid kaasomanike kokkuleppel korteriomandite moodustamise  puhul, tulevikus nende tehingute vorminõuded ühtlustatakse ning ka kinnisaja ainuomanikule kehtib korteriomandite moodustamisel tehingu notariaalse vormi nõue.

Samuti muudetakse juba olemasolevas kortermajas korteriomandi jagamise tingimusi selliselt, et tulevikus on uue korteriomandi moodustamiseks olemasoleva korteriomandi jagamise teel nõutav kõigi teiste korterite omanike nõusolek. See muudatus tagab kõigi korteriomanike kaasamise ja nende huvide kaitse.

"Kuna korteriomandi moodustamine on spetsiifiline ning võrdlemisi keeruline tehing, oleme leidnud, et see tehing peab olema edaspidi tehtud notariaalselt. Korteriomandite arv mõjutab kõigi korteriomanike jaoks olulisi küsimusi, eelkõige häälte jagunemist korteriomanike üldkoosolekul, nii et ka siin oleme pidanud vajalikuks igasuguste muudatuste tegemiseks rangemaid nõudeid," nentis minister.

Täiesti uue võimalusena võivad kohalikud omavalitsused edaspidi luua lepitusorgani korteriomandeid ja korteriühistuid puudutavate vaidluste lahendamiseks, mis tegutseb lepitusseaduse alusel. Lepitusorgani loomine oleks alternatiiv tavapärasele kohtusse pöördumisele ning annaks korteriomanikele võimaluse vaidlused lahendada kiiremini ja soodsamalt, suunates inimesi rohkem koostööle ja leppimisele.